Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: aprill 2019

KUUS KUUD TEADMATUST: Norra miljardäri Tom Hageni abikaasa Anne-Elisabeth Falkevik Hagen on endiselt kadunud

NordenBladet – Pool aastat tagasi röövisid Norras seni tabamata kurjategijad ärimees Tom Hageni (68) abikaasa Anne-Elisabeth Falkevik Hageni (68). Eile (29.aprillil) alustas politsei tema kodumaja lähistel uusi otsinguid, vahendab Norra TV2. Politsei otsis sama piirkonna läbi juba ka varem, kuid siis segas otsinguid paks lumi. Norra politseinikel on abiks ka Rootsi politseinikud ja teenistuskoerad.

Norra politsei avalikustas kõmulise inimröövi alles 9. jaanuaril ehk täpselt kümme nädalat pärast selle toimumist. Kurjategijad viisid 31. oktoobril endaga kaasa ärimees Tom Hageni abikaasa Anne-Elisabeth Falkevik Hageni. Naine lubati vabastada 85 miljoni Norra krooni (üheksa miljoni euro) eest. Seejuures sooviti lunaraha saada krüptorahas Monero.

Pärastlõunal kella 13.30 paiku töölt koju tulnud Tom Hagen leidis eest tühja maja ja vigases norra keeles kirjutatud sõnumi, milles esitati lunarahanõue ja ähvardati naine tappa, kui tema perekond politseiga ühendust võtab. Pärast röövi ei ole naisest olnud ainsatki elumärki. Samas ei kinnita miski ka tema surma. Norra politsei peab võimalikuks, et röövitu viidi välismaale. Seetõttu paluti abi ka Europolilt ja Interpolilt. Tom Hagen pöördus siiski koheselt pärast naise kadumist politseisse. Seal otsustati, et inimrööv hoitakse esialgu saladuses ning lunaraha ei maksta. Samuti palus politsei, et meedia juhtunust vaikiks. Väidetavalt saavutati kurjategijatega vahepeal ka kodeeritud teadete abil teatud kontakt, kuid abi sellest ei ole olnud. Viimati oli kurjategijatega ühendus veebruaris.

Perekond soovis saada röövijatelt selget teadet, et Anne-Elisabeth Falkevik Hagen on elus, kuid sellist teadet ei tulnud. Politsei peab seetõttu tõenäoliseks, et röövi ajal läks midagi valesti ja naine ei ole enam elavate kirjas.

Allikas: Õhtuleht

UURING: Istuv töö on südamele ohtlik – isegi 10 minutit on juba liiast

NordenBladet — Pikk ühe koha peal istumine on kahjulik isegi siis, kui muul ajal rohkem liigutakse. See selgus Ida-Soome ülikoolis valminud teadustööst. Uuringus vaadeldi istuva töö mõju inimese südamele. Vähene aktiivsus on uuringu põhjal suur riskitegur, aga ka pidev paigalolek.

Selgus, et paigalolek on südamele ohtlik isegi siis, kui muul ajal rohkem liigutakse. Risk on isegi 10 minutit ühe koha peal olemist. See tähendab, et soovitav on istuda võimalikult vähe korraga.

>Uuringu tulemused on üllatavad, kuigi varem on liikumise mõju südametegevusele palju uuritud. Uuring ühtlasi kinnitab varasemaid vastavaid uuringuid, mis seostavad paigaloleku südamehaigustega.

Istumist kontoris aitavad vähendada lauad, mille kõrgust on võimalik muuta, et vahepeal töötada püsti seistes. Lisaks soovitatakse töö ajal kõndida ja isegi koosolekuid pidada jalutades. Arvutile saab laadida spetsiaalse programmi, mis tuletab meelde vajadust liigutada.

Paigaloleku hulka loetakse nii istumine kui lamamine. Soomlased on palju ühe koha peal nii tööl kui kodus, vahendab Yle.

Seismine arvatakse olevat südamele parem kui istumine. Miks see nii on, seda veel ei teata. Seetõttu soovitatakse istumist vaheldada seismisega, kasutada rohkem treppe ning lihtsalt kõndida tööpäeva jooksul.

Uuring põhineb 1400 soomlasel vanuses 18-85 eluaastat, terviseandmed on saadud 2011. aasta terviseuuringust.

Avafoto: Pexels/bruce mars

 

Pasilasse Helsingis ehitatakse pilvelõhkujad, kust näeb Eestit

NordenBladet — Helsingisse Pasilasse on planeeritud pilvelõhkujad, mille ülemistelt korrustelt näeb Eestit. Planeeritav Torn A Helsingis Pasilas on 180 meetrit kõrge, vahendab Rakennuslehti.

Pasilas avatakse sel sügisel ka Põhjamaade suurim kaubanduskeskus Tripla, mille juht tuleb Turu Mylly kaubanduskeskusest. Tripla juht Kati Kivimäki ütles, et 90 protsenti keskuse pindadest on juba välja renditud. Kivimäki ei soovi prognoosida, kas Triplat võivad kimibutada samad probleemid, mis eelmise aasta lõpus avatud Redi keskust.

Pasila rajati 19. sajandil Helsingi eeslinnana. 1891 rajatud raudteejaam andis Pasila arengule suure tõuke.Ida-Pasila on äripiirkond, kus asuvad Pasila raudteejaam, hotell Holiday Inn, Helsingi Messikeskus, Helsingi Ärikolledž ja Helsingi Rakenduskõrgkool Helia. Ida-Pasilas elab üle 3500 inimese. Enamik sealseid hooneid on valminud 1970. aastatel betoonplaatidest.Lääne-Pasilas asuvad Soome riikliku televisiooni- ja ringhäälinguettevõtte Yleisradio ja kommertstelekanali MTV3 saatekeskus. Yleisradio telemast on 146 m kõrge. Lääne-Pasila hooned on valminud enamasti 1980. aastatel ja tehtud punastest tellistest. Seal elab umbes 4500 inimest.Ida- ja Lääne-Pasila piiril asub Soome suurim mitmeotstarbeline jäähall Hartwall-areena.Enne 1970. aastaid oli Pasilas palju vanu puumaju ja seda kanti kutsuti Puu-Pasilaks. Tänapäevani on säilinud kõigest üksikud puumajad.

Soome statistikaamet: Sündide arv on Soomes juba kaheksandat aastat languses

NordenBladet — Soomes langes sündide arv juba kaheksandat aastat järjest. 2018. aasta numbrite järgi sünnitab keskmine soome naine nüüd 1,41 last. See number on Statistikaameti andmetel kõigi aegade madalaim.

Aastal 2018 sündis Soomes 47 577 last, mida on 2744 võrra varasemast aastast vähem. 2018. aastal oli Soomes sündimus ehk sündide arv naise kohta kõigi aegade madalaim – 1,41 last naise kohta. Eelmisel aastal oli see number 1,49. Enne 2017. ja 2018. aastat oli madalaim sündimus 1973. aastal, mil see oli 1,50 last naise kohta. Alates 1969. aastast on Soome sündimus olnud alla rahvastiku taastootmise taset, mis on 2,1.

Aastal 2018 oli esmasünnitanud naiste vanus keskmiselt 29,4 eluaastat. Isaks saadi esimest korda keskmiselt 31,4 aasta vanuselt.

Esimest korda pärast 2010. aastast kukkus sündide arv 2018. aastal kõikides maakondades. Kõige suurem oli kukkumine Lõuna-Karjalas, tervelt 11 protsenti, Lõuna-Pohjanmaal oli kukkumine 10 protsenti ja Satakunnas 9 protsenti.

Kõige kõrgem on sündimus Soomes Pohjanmaal, Kesk-Pohjanmaal lausa 1,92 last naise kohta. Kõige vähem sünnib lapsi Soome edalaosas – vaid 1,32 last naise kohta. Vähe sünnib lapsi ka mujal Lõuna-Soomes, näiteks Uusimaal vaid 1,33 last naise kohta.

Vähemalt 50 000 elanikuga keskustest oli sündimus kõige suurem Seinäjoki linnas, 1,70 last naise kohta aastatel 2014-2018. Kõige madalam sündimus oli Helsingis, vaid 1,23 last naise kohta sama perioodi jooksul. Kõrgem on sündimus veel Porvoos ja Espoos, vastavalt 1,70 ja 1,66, madal aga Turus ja Tamperes, vastavalt 1,26 ja 1,29.

Sügisel avatakse Helsingis Pasilas Põhjamaade suurim kaubanduskeskus Tripla

NordenBladet — Helsingis Pasilas* avatakse sügisel Põhjamaade suurim kaubanduskeskus Tripla, mille juht tuleb Turu Mylly kaubanduskeskusest. Tripla juht Kati Kivimäki ütles, et 90 protsenti keskuse pindadest on juba välja renditud. Kivimäki ei soovi prognoosida, kas Triplat võivad kimibutada samad probleemid, mis eelmise aasta lõpus avatud Redi keskust, vahendab Taloussanomat.

Tripla avab uksed, mil konkurents on Helisngis kaubanduses väga terav. Kalasatamas asuv Redi on jätkuvalt suurtes raskustes. Paljud rentnikud on läinud pankrotti ning keskuse juht on juba vahetunud.

Kivimäki ei taha arvustada ehitusfirma SRV rajatud Redi keskust, aga tema arvates püütakse teise suure ehitusfirma YIT rajatavas Tripla keskuses teiste vigu vältida. Erinevalt kalasatama Redist asub Tripla liiklussõlmede keskpunktis.

_______________________________

* Pasila (rootsi keeles Böle) on Helsingi linnaosa. Pasila asub kesklinnast 3,5 km põhja pool. Ta piirneb lõunas Alppilaga, läänes Keskuspuistoga ja idas Vallilaga.

Pasila pindala on 4,29 km². 2006. aasta alguses elas Pasilas 8338 inimest, samas 2004. aasta lõpu seisuga oli Pasilas 25 756 töökohta. Pasila hoonete pinnast kuulub üle 40% kaubandusele, peaaegu 20% büroodele ja üksnes 5% on elamispind.

Pasilat läbib alates 1862. aastast Helsingist põhja poole suunduv raudtee. Pasila raudteejaamas peatuvad kõik lähi- ja kaugliinirongid. Pasilas asub ka suur rongide sorteerimisjaam, sealt lahknevad raudteed igas suunas. Raudtee jagab Pasila Ida- ja Lääne-Pasilaks.

Pasila rajati 19. sajandil Helsingi eeslinnana. 1891 rajatud raudteejaam andis Pasila arengule suure tõuke.

Ida-Pasila on äripiirkond, kus asuvad Pasila raudteejaam, hotell Holiday Inn, Helsingi Messikeskus, Helsingi Ärikolledž ja Helsingi Rakenduskõrgkool Helia. Ida-Pasilas elab üle 3500 inimese. Enamik sealseid hooneid on valminud 1970. aastatel betoonplaatidest.

Lääne-Pasilas asuvad Soome riikliku televisiooni- ja ringhäälinguettevõtte Yleisradio ja kommertstelekanali MTV3 saatekeskus. Yleisradio telemast on 146 m kõrge. Lääne-Pasila hooned on valminud enamasti 1980. aastatel ja tehtud punastest tellistest. Seal elab umbes 4500 inimest.

Ida- ja Lääne-Pasila piiril asub Soome suurim mitmeotstarbeline jäähall Hartwall-areena.

Enne 1970. aastaid oli Pasilas palju vanu puumaju ja seda kanti kutsuti Puu-Pasilaks. Tänapäevani on säilinud kõigest üksikud puumajad.

2005. aastal reastas Helsingi Linnaleht kõik Helsingi 94 asumit kolme parameetri: ilu, moodsuse ja turvalisuse põhjal. Lääne-Pasila saavutas vastavalt 85., 69. ja 72. koha ning oli ka kokkuvõttes 72. Ida-Pasila tunnistati 94., 91. ja 81. koha vääriliseks (ehk sealhulgas kõige inetumaks Helsingi asumiks) ning sai kokku 92. koha, edestades üksnes Myllypurot ja Jakomäke.

Avafoto: Pasila (Google maps kuvatõmmis)