Neljapäev, märts 28, 2024

Monthly Archives: aprill 2019

Näljaga seotud enesetunde kehvenemise põhjuseks peetakse alanevat veresuhkrut, aga tegelik põhjus on mujal

NordenBladet — Kõik inimesed on tundnud nn näljaviha ehk näljaga kaasnevat enesetunde halvenemist. Mõnel esineb seda rohkem, teistel vähem. Halvimal juhul hakkab näljatunne mõjutama sotsiaalseid suhteid, raskendab töö tegemist ja vähendab üldist elukvaliteeti, vahendab Helsingin Sanomat.

Sageli räägitakse, et näljaga seotud kehv enesetunne tuleb madalast veresuhkru tasemest ehk hüpoglükeemiast. See on aga vaid pool tõde. Kehv enesetunne on seotud madala veresuhkuruga, aga tegelik põhjustaja on miski muu.

Inimese organismis on olemas tõhus veresuhkru reguleerimise mehhanism. Kui veresuhkur langeb tavapärasest tasemest allapoole, siis sekkub maks. See hakkab suhkrut tootma omadest glükogeenivarudest, rasvkoest saadud rasvhapetest ja lihaste proteiinist. Organismi enda suhkrutootmine käivitub kolm tundi peale söömist. Tänu sellele on terve inimese veresuhkru tase pidevalt 4-5 millimooli liitri kohta – vahel veidi rohkem, vahel veidi vähem, räägib Tampere ülikooli haigla eriarst Saara Metso.

Halb enesetunne ei tule niisiis mitte madalast veresuhkrust, vaid see on reguleerimise mehhanismi kõrvalnäht. Selleks, et käivitada maksas suhkru tootmist, eraldab organism insuliini vastuhormoone nagu glukagoon, adrenaliin ja kortisool. Vastuhormoonidel on aga ka muud mõjud. Kui inimesed räägivad veresuhkru langusest ja sellega seotud kehvast enesetundest, siis tuleneb see just neist hormoonidest. Hormoonide ja kehva enesetunde seose rõhutamine võib tunduda peenutsemisena, aga meditsiiniliselt on sel oluline tähendus. Hormoonide põhjustatud kehv enesetunne on täiesti ohutu organismi enda tegutsemine.

Alanenud veresuhkur ehk hüpoglükeemia on aga märk sellest, et organismis on midagi viga. Põhjuseks võib olla kortisooli puudus, insuliini eraldava kõhunäärme kasvaja, vähk, bakteriaalne põletik või pärilik ainevahetushaigus. Veresuhkrut reguleeriv mehhanism on eriti tähtis aju jaoks. Aju on ainus elund, mis ei suuda ise üldse suhkrut toota. Ajurakkude enda energiast piisab vaid mõneks minutiks.

Aju jaoks on oluline, et veresuhkur palju ei kõigu. Kui vere glükoosisisaldus langeb allapoole hüpoglükeemia taset ehk alla 2,8 millimooli liitri kohta, siis tekivad inimesel ka muud kõrvalnähud kui stress ja tusatunne. Hüpoglükeemilise inimese teadvus hägustub ja ta võib käituda nagu oleks purjus. Võimalikud nähud on peavalu, mäluhäired ja krambid. Mida sügavam on hüpoglükeemia, seda suurem on teadvuse kaotuse ja ajukahjustuse risk. Hüpoglükeemia on tavaline ja ohtlik vaevus 1. tüübi diabeetikutel. Põhjuseks on tavaliselt valesti määratud insuliiniannus. Hädaolukorras saab diabeetik abi kiiresti imenduvatest süsivesikutest.

Osa terveid inimesi püüab tuvastada näljast tulenevaid vaevusi veresuhkru kiirtestidega ja nõnda ennast diagnoosides. Arsti väitel aga võivad sellega kaasneda probleemid. Nimelt ei saa inimene ise tuvastada, mis tema organismis toimub. Kui tekivad hüpoglükeemia kahtlused, tuleks pöörduda arsti poole ja lasta teha laboritestid. Ise mõõtes ei saa inimene teada, kas vajab uuringuid või mitte.

Näljast tingitud kehv enesetunne tuleneb hormoonidest, aga seda võivad põhjustada ka muud tegurid. Ainevahetus ja psüühika on keerukad mehhanismid ning isegi kõigi tervete inimeste organismid ei toimi ühtemoodi.

Kõik kogevad vahel nälga ja kõigil rakenduvad samad hormoonid. Inimesed on aga väga erinevad. Mõne inimese organism reageerib järsult isegi kergele veresuhkru langusele ja adrenaliini tõusule.

Näljast tulenevat kehva enesetunnet on kõige lihtsam kontrollida toitumisega. Näiteks alkoholi tarvitamine ajab veresuhkru ja hormoonide töö sassi. Sama tähtis on hea toitumine.

On hea meeles pidada, et organismis toimuvad muutused kolm tundi peale söömist. Kui inimesel on soodumus enesetunde halvenemiseks, tuleks süüa piisavalt tihti. Tasub valida selliseid toite, mis hoiavad näljatunde vaos. Söögikordade vahepeal on hea süüa näiteks kiudainerikast võileiba juustu või mõne muu rasvaga.

Näljast tuleneva enesetunde kehvenemise teadvustamine aitab inimesel oma meeleolu kontrollida. Ebamäärane agressiivsus ei tundu siis enam nii ohtlik, kui meeles pidada, et see tuleneb organismi loomulikust hormonaalsest talitlusest.

Avafoto: Pexels/rawpixel.com

 

Soomes on suur kolimisbuum – ligi miljon inimest vahetab aastas elukohta

NordenBladet — Soomes on käimas suur kolimisbuum, millega seoses vahetab aastas elukohta ligi miljon inimest. Kolitakse põhja poolt lõuna poole ja väiksematest kohtadest suurematesse. Soomes jaotuvad omavalitsused üha enam võitjateks ja kaotajateks vastavalt sellele, kas inimesi tuleb juurde või läheb minema. Mõnes omavalitsuses on eluasemeid puudu, teises on neid üle. Inimesi meelitavad rohkem need omavalitsused, kus on olemas kõrgkool, vahendab Yle.

Maapiirkonnad pole aga Soomes oma tähtsust kaotanud. Inimesed rajavad maale tihti teise elukoha, kuna seal on rohkem puhast vett ja õhku.

Inimesed vahetavad elukohta põhiliselt seoses kooli ja tööga. Kõige aktiivsemad kolijad on noored täiskasvanud. Kõige rohkem meelitavad uusi tulijaid suured linnad. Eelis on neil omavalitsustel, kus on hea teedevõrk ning kõrgkool.

Väiksematele omavalitsustele põhjustab inimeste lahkumine peavalu, kuna maksutulu jääb vähemaks, seetõttu pannakse kinni tervisekeskusi, koole ja raamatukogusid. Kui inimesed lahkuvad, siis ei leia ettevõtted enam töötajaid ja on sunnitud tegevust koomale tõmbama.

Avafoto: Vaasa, Soome (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

 

Stockmann kavandab suuri koondamisi, puudutab 1600 töötajat

NordenBladet — Stockmann Oyj kavandab koondamisi, mis puudutab 1600 inimest. Säästuvajadus on 40 miljonit eurot. Stockmann edastas teates, et muudab strateegiat, mile eesmärk on muuta nii kaubamajad kui veebiteenus konkurentsivõimeliseks. Tegemist on kaks aastat kestva protsessiga, mille keskmes on mood ja stiil.

Ettevõte andis teada, et kavatseb oma kaubamajades keskenduda premium-toodetele, mille järgi on rohkem nõudlust. Lisaks on kavas edasi arendada stockmann.com veebipoodi, kaasa arvatud nn Hullude Päevade veebipoodi hullutpaivat.com.

Eesmärk on vähendada 2021. aasta kevadeks kulusid 40 miljonit eurot. Personalikulud moodustavad säästust kolmandiku. Soomes on kavas koondada vähemalt 160 töötajat. Müüjate arvu pole poodides kavas vähendada.

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogus moodustati Eesti-Aafrika parlamendirühm ja linnalise liikuvuse toetusrühm

NordenBladet — XIV Riigikogu on moodustanud 51 parlamendirühma ja 37 toetusrühma.

Parlamendirühma liikmed

Eesti-Aafrika parlamendirühma esimees on Mart Nutt ja aseesimees Oudekki Loone. Parlamendirühma kuuluvad Jüri Jaanson, Raivo Tamm, Ivari Padar, Üllar Saaremäe ja Kalvi Kõva.

Toetusrühma liikmed

Riigikogu linnalise liikuvuse toetusrühma esimees on Yoko Alender. Toetusrühma kuuluvad Kristen Michal, Liina Kersna, Keit Pentus-Rosimannus, Toomas Kivimägi, Heidy Purga, Kristina Šmigun-Vähi ja Jüri Jaanson.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad parlamendi üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Menetlusse võeti eelnõud probleemkomisjonide moodustamiseks

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks otsuse eelnõu.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 30. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine eesti keele õppe arenguga tegelemiseks“ eelnõu (3 OE).

Eelnõu kohaselt on komisjoni ülesanne uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks läbi kvaliteetsete õppevahendite, õppekavade ja metoodikate ettevalmistamise. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 30. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ eelnõu (4 OE).

Eelnõu kohaselt on komisjoni ülesanne kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu