NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu. Valitsuse 18. detsembril algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (563 SE).

Kokkuleppe alusel saab Luksemburgi riiklikku andmekeskusesse majutada Eesti riigi järjepidevuse tagamiseks olulised andmed ja kriitilised andmekogud, mis suurendab Eesti digitaalse ühiskonna turvalisust ja andmete majutamise kvaliteeti.

Seletuskirjas märgitakse, et andmete ja infosüsteemide majutamisel on valitud partneriks Luksemburg, kus on olemas riigile kuuluvad kõrgturvalised andmekeskused, mis on sertifitseeritud Tier 4 tasemel. Selliseid Eestis ei leidu. Samuti on Luksemburg valmis tagama Eesti andmete ja infosüsteemide puutumatust. Lisaks on Luksemburg digitaalselt arenenud infoühiskond, kellega on tulemuslik teha digitaalsete teenuste vallas koostööd ning samuti on Luksemburgil olemas väga head andmesideühendused.

„Andmesaatkond“ on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajaduse korral käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.

Kontseptsioon tervikuna on uudne ning selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel kasutusele võetud. Tegemist pole diplomaatilise esindusega, millele kohaldatakse samasuguseid eesõigusi ja puutumatust nagu saatkondadele. Sellest tulenevalt on vaja sõlmida kokkulepe, mille eesmärgiks oleks kaitsta Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust. Riikidevaheline kokkulepe määrab kindlaks riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud Eesti riigi andmete ja infosüsteemide kaitsmiseks.

Tegemist on uudse lahendusega rahvusvahelises suhtluses ning selle kokkuleppe sõlmimisega luuakse pretsedent ka rahvusvahelises õiguses.

Nimetatud kokkuleppele kirjutasid peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel alla 20. juunil 2017 Luxembourgis. Dokument vajab ratifitseerimist Riigikogus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 18. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” muutmine eelnõu (564 OE).

Eelnõu võimaldab Eestil suurendada tegevväelaste arvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Eelnõu näeb ette, et Kaitseväele seatud ülempiiri Afganistani operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 92 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Nimetatud operatsioonil osalevate Eesti tegevväelaste arv on seotud rotatsiooniga, mis toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil viibida samal operatsioonialal nii lahkuvad kui saabuvad tegevväelased ajutiselt samal ajal.

Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseministeerium ja Kaitsevägi analüüsisid 2017. aastal Eesti sõjalisi võimalusi ning piiranguid täiendavateks panusteks, arvestades sealhulgas selle võimalikke mõjusid Eesti iseseisvale kaitsevõimele ja Kaitseväe terviklikule arengule, samuti Kaitseväe olemasolevatele siseriiklikele ning rahvusvahelistele kohustustele välisoperatsioonidel. Analüüsi tulemusel on Kaitsevägi valmis panustama Afganistani ühe jalaväerühmaga.

NATO on korduvalt palunud oma kõigilt liikmesriikidel missiooni edu tagamiseks täita kriitilised võimelüngad missiooni struktuuris. Viimati oli täiendavate panuste vajadus päevakorras novembris 2017 toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel. 2017. aastal on mitmed riigid lubanud panustada täiendavalt, näiteks USA 4000 sõjaväelasega. Eesti eesmärk on olla solidaarne ja usaldusväärne liitlane, kes muuhulgas panustab aktiivselt rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele, stabiliseerimaks rahvusvahelist ja seeläbi Eesti enda julgeolekut. Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliseks huviks on ühtne ning tugev NATO ja stabiilne üleilmne julgeolekukeskkond, mistõttu on ka Eesti huvides panustada täiendavalt Afganistani. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu kiitis eilsel istungil heaks seaduse, mis näeb ette suurendada SA KredExi kaudu riigi garanteeritavate ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatislepingute lubatud kogusummat ehk piirmäära, et sihtasutus saaks jätkuvalt ettevõtete ja koduomanike laene käendada.

Ettevõtluslaenude puhul tõuseb lubatud tagatislepingute kogusumma 160 miljonilt eurolt 220 miljonile eurole ning elamumajanduslaenude puhul 96 miljonilt eurolt 170 miljonile eurole. Nii võimaldatakse jätkata laenude garanteerimist kuni 2022. aastani prognoositud mahus.

Piirmäärade tõstmine loob võimekuse tagada peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele senisest suuremas mahus. See aitab ettevõtteid asutada, nende tegevust laiendada ja tööprotsesse efektiivsemaks muuta ning võtta kasutusele uusi lahendusi. Samuti võimaldab muudatus jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks võetavate laenude käendamist.

Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse (523 SE) poolt hääletas 82 saadikut.

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust:

Valitsuse algatatud autoveoseadusega (488 SE) kehtestatakse autoveoseaduse uus terviktekst, kuna seaduse muudatused on läbivad. Seadus reguleerib autovedude korraldamist ja kehtestab nõuded autovedusid korraldavatele ja seotud isikutele.

Seadusega kaob autojuhil kohustus kanda riigisisestel veosevedudel kaasas veo õigust tõendavaid dokumente. Autojuhil peab kaasas olema isikut tõendav dokument, et andmeid saaks andmebaasist kontrollida, veose saatedokumendid võivad edaspidi olla elektroonilised.

Seadusega suurendatakse vedaja vastutust. Vedaja korraldab oma veotegevust autojuhtide kaudu, mistõttu on autoveoalased rikkumised, mille eest on karistatud autojuhti, käsitletavad vedaja rikkumistena. Muudatused aitavad kindlustada liiklus- ja veoseohutust, kuna vedaja hakkab otseselt tema korraldatud veoseveol toime pandud rikkumise eest vastutama.

Seadusega luuakse veose saatja väärteomenetluslik vastutus. Praegu vastutab väärteomenetluse mõttes saatjapoolse veose nõuete rikkumise eest autojuht või vedaja. Seaduse järgi võib veose saatja vastutada ka veose saatedokumentide täitmise ja veose sõidukile paigutamise, kinnitamise või katmisega seotud nõuete rikkumise eest juhul kui saatja paigutab kauba koormasse, kinnitab ja katab selle ise.

Kui autojuht on jätnud korduvalt raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud trahvid tasumata ja on toime pannud uue raske autoveoalase rikkumise, võib politsei autojuhile aresti taotleda. See muudatus on eelnõu seletuskirja järgi oluline eelkõige välisriikide autojuhtide osas, kes jätavad suure osa trahvidest tasumata ja kellele täitemenetlus ei kohaldu.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolitust korraldavatel õppeasutustel kaob kohustus taotleda HTM-i väljastatava mootorsõidukijuhi koolituse tegevusluba. Nende õppeasutuste lektoritele kehtestatakse perioodiline (iga 5 aasta tagant) täienduskoolituse kohustus.

Seaduse poolt hääletas 82 saadikut.

Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadusega (535 SE) ratifitseeritavad Ülemaailmse Postiliidu (UPU) põhikiri ja üldeeskirjad ei oma olulist majanduslikku, sotsiaalset ega muud mõju. Põhikiri on UPU põhidokument, mis sisaldab liidu põhireegleid. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. Konventsioonis on põhjalikult reguleeritud kirisaadetiste ja postipakiteenustele kohalduvaid reegleid.

Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad (Eestis AS Eesti Post) täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi.

Seaduse poolt hääletas 73 saadikut ja vastu 5 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) järgi tuleb haridusliku erivajadusega ehk tuge vajavatele õpilastele põhiharidust korraldada kohalikul omavalitsusel. Õppe korraldamisel lähtutakse jätkuvalt kaasava hariduse põhimõttest. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid lepib kohaliku omavalitsusega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõuga kehtestatakse riigieelarveline toetus tõhustatud või erituge vajavate õpilaste õppe rakendamisega seotud kulude katmiseks, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks. Koolis on eelnõu järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul saab kool õpilasele rakendada tõhustatud või erituge. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada, milleks on ette nähtud ka tegevuskulud.

Peale selle nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Tiina Kangro Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist, Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist, Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Toomas Väinaste Keskerakonna fraktsioonist ning Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon ja Vabaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 39 saadikut ja vastu oli 43 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (560 SE) luuakse täiendav võimalus kasutada looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamiseks lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka teisi allikaid selleks, et tagada riigi kohustuse tõhusam täitmine. Eelnõuga antakse Riigimetsa Majandamise Keskusele õigus osta looduskaitsealuseid maid.

Eelnõu täiendamine võimaldab kasutada lisaks riigieelarvest eraldatud vahenditele ka riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegevuseks mittevajalike kinnisasjade müügist saadud tulu ning puhaskasumit, et omandada kaitstavat loodusobjekti sisaldavaid kinnisasju ning seeläbi oluliselt lühendada vastavate kinnisasjade omandamise menetlustähtaegu.

Eelnõuga sätestatakse, et RMK kasutab kinnisasjade müügist saadavat tulu RMK-le kinnisasjade omandamiseks riigimetsa majandamise või tulu saamise eesmärgil. Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei näe ette võimalust kasutada tulu mõnel muul eesmärgil. Seetõttu on vajalik sätet täiendada nii, et RMK riigi esindajana saaks kinnisasjade müügist saadud tulu kasutada ka muu riigi ülesande täitmiseks, kui vaid riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks. Konkreetselt looduskaitseseaduse § 20 alusel looduskaitsepiirangutega maa riigile omandamise eesmärk on kompenseerida maaomanikule olulised piirangud.

Eelnõuga täiendatakse RMK-le vara omandamise otsustajate loetelu. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 2 teise lause kohaselt otsustab kinnisasja omandamise valdkonna eest vastutav minister. Seletuskirjas märgitakse, et kuna sama sätte viimase lause muudatusettepaneku kohaselt luuakse looduskaitsepiirangutega maade riigile omandamisel lisaks riigieelarvest ettenähtud vahendite kasutamisele võimalus kasutada ka RMK vahendeid ning kehtima jääb ka senine kord, kus maade omandamise otsused valmistab riigi esindajana ette Maa-amet, ei ole selles osas põhjendatud looduskaitsepiirangutega maade omandamise otsustajat muuta. Seetõttu on vajalik lisada muudetavasse sättesse erisus, et looduskaitseseaduse § 20 alusel maa omandamisel on otsustajaks valdkonna eest vastutav minister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist ja Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonna fraktsioonist.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon kuulas täna ära huvigruppide arvamuse õigusabiteenuse turu olukorra ja teenuse kvaliteedi kohta. Komisjon leidis ühe võimaliku lahendusena, et kohtud peaksid tulevikus rohkem tähelepanu pöörama menetlustes osalevate esindajate kompetentsi hindamisele. Komisjon plaanib jaanuaris välja tulla lahendusega, mis piiraks ebakompetentse õigusabi pakkumist.

„Riigi panustamine õigusabikeskustesse on libajuristide tegutsemist turul kindlasti vähendanud, kuid probleem on alles ja komisjon töötab lahenduse kallal,“ ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.Õiguskomisjoni liige Liisa Oviir ütles, et õigusabi ei tohiks pakkuda isik, kellel pole õigusharidust. Tema hinnangul tuleks selline nõue lisada seadusesse.

Eesti kohtud ning Juristide Liit on väitnud, et õigusbüroode tegevus pole praegu piisavalt reguleeritud ja selle tulemusel pakuvad õigusabiteenust klientidele ka need, kes seda teha ei tohiks. Põhilised probleemkohad on Ida-Virumaa ja Tallinn.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu infotunnis vastas peaminister Jüri Ratas Jaak Madisoni esitatud küsimusele Eesti osalemise kohta uues migrantide ümberasustamise skeemis.

Madison viitas asjaolule, et septembrikuu esimesel poolel tegi Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku, mille kohaselt võiks liikmesriigid vabatahtlikult võtta vastu 2018.–2019. aastatel 50 000 migranti ja otse Põhja-Aafrikast, et keegi ei riskiks oma eluga, ja avada legaalne rändeviis. 14. detsembril oli Vabariigi Valitsuse istung, kus valitsus nõustus sellesama kava kohaselt võtma kahe aasta jooksul 80 isikut Eestisse vastu, kuigi meil mitte ühtegi kohustust selleks ei ole. Madison soovis teada, mis põhjustel me vabatahtlikult võtame vastu 80 isikut, kuigi tunduvalt kuluefektiivsem oleks selle raha eest osutada abi otse kriisikolletes olevatele põgenikele ja põgenike laagritele.

Ratas põhjendas rändeprobleemide lahendamist lähtudes solidaarsuse printsiibist. „Euroopa Liidu ülesehitamise üks põhialus on olnud solidaarsus, nii keerulistel teemadel, aga ka positiivsetel teemadel,“ ütles peaminister. Ta lisas, et Eesti teeb oma ettepaneku loomulikult läbi Riigikogu, loomulikult läbi Euroopa Liidu asjade komisjoni, et 2018. aastal 40 ja 2019. aastal 40 inimest vastu võtta.

Ratas tuletas meelde, et 18. märtsil 2016. aastal vastu võetud Euroopa Liidu ja Türgi ühisavalduses on liikmesriikidel aega ümberasustamise hulka täita kuni 9. jaanuarini 2018. Eesti võttis toona kohustuse ümber asustada 160 inimest, kellest oleme ümber asustanud 10 inimest, see on 6 protsenti. Lisaks tegi 20. juulil 2015 Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, mille alusel me lubasime ümber asustada 20 inimest. „Nii et me oleme 30 inimest ümber asustanud ja tegelikult me võtsime kohustuse 160,“ selgitas Ratas.

Peaminister vastas veel Eerik-Niiles Krossi esitatud küsimusele infosõja ning Andres Herkeli esitatud küsimusele korruptsiooni ja vastutuse kohta

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas Artur Talviku esitatud küsimusele nn „jõuluprae“  ja Urmas Kruuse esitatud küsimusele huvide konflikti kohta.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastas Arno Silla esitatud küsimusele Eesti Maaülikooli      veterinaarmeditsiini õppe rahastamise ja Monika Haukanõmme esitatud küsimusele tervishoiu rahastamise kohta.

Allikas: Eesti Riigikogu