NordenBladet —Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eesmärk on ennetada ja vähendada tubaka- ning nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas.
Tubaka- ja nendega seonduvatele toodetele hakkab kehtima väljapaneku keeld ja kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades. Erandid jäävad spetsialiseerunud jaemüügikohtadele, rahvusvahelisel liinil sõitvatele laevadele ning lennujaama ja sadama kinnisel territooriumil asuvatele kauplustele.
Kehtiva tubakaseaduse müügiedenduse sätteid laiendatakse tubakatootega seonduvatele toodetele, mida ei tohi edaspidi pakkuda loosimise võidu, auhinna ega muu hüvena ega ka müüa mõne teise tootega, nagu mobiilikott või tuhatoos, samas pakendis.
Seadusega piiratakse e-sigarettide kättesaadavust ja tarvitamist. E-sigareti kasutamine on edaspidi keelatud kõikides suitsetamiseks keelatud kohtades. Piiriülesele kaugmüügikeelule lisandub riigisisene, mistõttu ei saa edaspidi tubakatooteid tellida veebipoodidest ega kataloogist.
Seadus kehtestab nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele ning keelustab tubakast erinevad maitsed e-sigarettides.
Seaduse kohaselt on tubaka- või sarnast toodet ostvalt kliendilt kohustus küsida dokumenti, välja arvatud juhul, kui tegu on ilmselgelt täisealisega. Maksu- ja Tolliametile antakse kontrollostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning politseiametnikele alaealistele tubakatoodete või seonduvate toodete müügi kindlakstegemiseks koos õigusega vajadusel kaasata kontrollostu tegemisse vähemalt 16-aastaseid isikuid.
Seadus näeb ette üleminekuaja müügiedenduse keelule, väljapaneku ja kaubamärkide esitlemise keelule, riigisisese kaugmüügi keelule, tubakast erinevate maitse- ja lõhnaainete keelule e-sigarettides, keelule müüa tubakatootega seonduvat toodet muu tootega ühtses pakendis ning kehtivatele pakenditele märgistuse nõuete laiendamine ka pakenditesse lisatavatele trükistele. Üleminekuaeg on 1. juulini 2019.
Seaduse (357 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 48, vastu oli 24 ja erapooletuks jäi neli saadikut.
NordenBladet — Keskkriminaalpolitsei põhjendas Helsingis ajakirjaniku kodu läbiotsimist vajadusega kaitsta võimalikke tõendeid. Politsei uurib juhtumit kui võimalikku riigisaladuse leket ning ametisaladuse rikkumist, vahendab Helsingin Sanomat.
Keskkriminaalpolitsei algatas kriminaalasja seoses kaitseväe tehtud avaldusega, mis puudutas laupäeval ajalehes Helsingin Sanomat avaldatud artiklit Soome sõjaväeluure telgitaguste kohta. Politsei selgitab ka seda, kas ajaleht Helsingin Sanomat on avaldanud midagi sellist, mis läheb riigisaladuse alla ja võib kahjustada Soome kaitsevõimet ja turvalisust. Politsei info kohaselt ei saanud läbiotsimist edasi lükata, kuna samal päeval üritati maja keldris hävitada võimalikke tõendeid. Politsei sai asja kohta infot, kui päästekeskus sai väljakutse keldris puhkenud tulekahju kohta. Koos päästjatega saabus kohale ka politseipatrull. Politseinikud andsid info edasi ja see jõudis keskkriminaalpolitseini.
Põlenguga seoses otsustati põlenud arvuti konfiskeerida. Lisaks sellele otsustati nii kelder kui kodu läbi otsida. Tõendid on kogutud kottidesse ja politsei pole neid veel läbi vaadanud. Läbiotsimise juures oli ka politsei poolt määratud sõltumatu vaatleja. Läbiotsimine toimus Helsingin Sanomate ajakirjaniku Laura Halmineni kodus pärast seda, kui oli ilmunud tema kirjutis Soome salajasest sõjaväeluurest.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Viimaste päevade jooksul on Espoos olnud viis süütamist, mistõttu politsei kahtlustab kohalikku püromaani. Lisaks uurib politsei kahte pisemat süütamist, mis võivad olla seotud lastega, vahendab Helsingin Sanomat.
Viimane tulekahju puhkes reede ja laupäeva vahelisel ööl Matinkyläs. Vilpulakatu ääres asuvas parklas põlesid kaks sõiduautot.
Asja uurimisega tegelev kriminaalkomissar Teemu Värtinen ütles, et tõenäoliselt on tegemist üksiku süütajaga.
Politsei avaldas möödunud nädalal ka kahtlusaluse tundemärgid: umbes 30-aastane, sale ja 175–180-sentimeetri pikkune mees. Mehel olid seljas hele jakk, tumedad püksid ja tume suusamüts.
Politsei on saanud asja kohta mitmeid vihjeid, aga kurjategija jälile pole veel jõutud.
Süütamiste seeria sai alguse läinud esmaspäeval vastu teisipäeva. Siis süttisid prügikastide varjualune Suvelas Sunantiel ning osa Järvitorppa lasteaiast Espoonlahtis. Tulekahjud puhkesid kesköö paiku.
Neljapäeva ja reede vahelisel ööl puhkesid tulekahjud Malminmäentiel, kus põlesid spordivahendite ladu ja prügikastide hoidmiseks mõeldud ehitis.
Päästjad on kõigil viiel juhul saanud jaole enne, kui tuli jõudis elamuteni. Põlengutes pole keegi kannatada saanud.
Politsei on avaldanud arvamust, et tegemist võib olla sarisüütajaga, kellele pakub mõnu prügikastide süütamine ja kohale saabuvate päästjate tegevuse jälgimine.
Samas pole kindel, et kõik põlengud on ühe ja sama inimese poolt süüdatud. Osade põlengutega võivad olla seotud ka lapsed.
Põlengute kohta saab infot anda Lääne-Uusimaa politseile telefonil +358 29 541 3031 või e-posti aadressile vihjeet.espoo(at)poliisi.fi.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Maaeluminister Tarmo Tamm vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Artur Talviku, Jüri Adamsi, Andres Ammase, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Terje Trei ja Igor Gräzini 11. detsembril esitatud arupärimisele Keskerakonnaga seotud huvide konfliktide kohta põllumajanduses (nr 402).
Arupärimine on seotud sigade tõuaretustoetuste eraldamisega. Seoses sellega tõstatati terve rida küsimusi, mis puudutavad poliitilist korruptsiooni, aretustoetuse selektiivset iseloomu, selle toetuse kooskõla riigiabi reeglitega ja pikaajalist otstarbekohustust, samuti ministri nõukotta kuuluvate isikute huvide konflikti otsuste tegemisel. Konkreetselt sooviti teada, millised toetusi saanud farmid on omandisuhte kaudu seotud Teet Soormi ja Urmas Lahe ärihuvidega. Samuti sooviti teada, kui suured on neile osaks saanud toetused.
Tamm vastas, et Teet Soormil puuduvad ettevõtted, mis oleksid õigustatud saama aretusühistult teenust tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimiseks. Urmas Laht on seotud OÜ-ga Markilo – ettevõttega, millest omab 9,625 protsenti, mis on õigustatud saama aretusühistult teenust tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise eest summas 121 018,58 eurot, st Urmas Lahe osa sellest on 9,625 protsenti sellest summast.
Tamm selgitas, et toetuskriteeriumidele vastavaid aretusühinguid oli sellel ajal seakasvatuse osas üks: Eesti Tõusigade Aretusühistu. „Põllumajandusloomade aretustoetuse taotlejaks ei saa olla seakasvatajad, vaid selleks on õigustatud aretusühingud, kellele on antud tõuraamatu pidamise või jõudluskontrolli läbiviimise tegevusluba vähemalt üks aasta enne toetuse taotluse esitamise tähtaja algust,“ ütles minister. Ta lisas, et kõigil seakasvatajatel on käesoleval ajal ja ka varem olnud võimalus astuda aretusühingu liikmeks ja kanda oma loomad aretusregistrisse või tõuraamatusse.
Tamme sõnul oli 1. mai 2017. aasta seisuga Eestis 15 300 emist, nooremist ja kulti, millest jõudluskontrolli all oli suurem osa – 10 036 looma. Siit arvutusest on välja arvestatud Rakvere farmides peetavat 11 057 emist, nooremist ja kulti, kuna Rakvere farmide puhul pole tegemist mikro-, väikese- või keskmise suurusega ettevõtjaga ning seetõttu ei vasta see põllumajandustootja riigiabi reeglite kohaselt aretustoetuse saaja kriteeriumidele.
Tõuraamatu pidamine ja jõudluskontrolli läbiviimise teenuse osutamiseks on toetust aretusühingutele makstud 2014. aastast alates. „Eelmise aasta lõpus leidis valitsus võimaluse tõsta jõudluskontrolli läbiviimise eest makstavat tasu, samuti muudeti aretustoetuse maksmine kulupõhiseks,“ selgitas Tamm. Ta märkis, et valitsuse läbirääkimistel ei arutatud seda, kuidas aretustoetust makstakse.
Aretustoetuse taotlemise ja maksmise tingimused on vastu võetud 15. septembri 2016. aastal kehtestatud maaeluministri määrusega. „Selleks et toetuse maksmise põhimõtted ja toetusmäära arvestamise alused oleksid kõigile Eestis tegutsevatele aretusühistutele üheselt arusaadavad ja senisest läbipaistvamad, tehti Maaeluministeeriumis eelmisel sügisel kaks kaasamise üritust, et kuulata ära kõikide osapoolte ettepanekud,“ ütles minister. Ta lisas, et kutsed saadeti samuti ka nendele aretusühingutele, kes olid saanud tegevusloa hiljem ja veel ei kvalifitseerunud taotlejana. „Nii et tegelikult said kõik teada ja kõik said osaleda,“ kinnitas minister. Tamm rõhutas, et ministri nõuandev koda ei tee ise otsuseid ega sekku mingil tasemel raha jagamisse või otsuste tegemisse. „See ei ole nende pädevus. Maaeluministeeriumis töötavad suurepärased oma valdkonna eksperdid, ministeeriumi ametnikud, kelle nõu ja kogemused on samuti erinevate probleemide ja küsimuste lahendamisel abiks,“ ütles Tamm.
Õiguskantsler Ülle Madise vastas arupärimisele seoses proportsionaalse esindatusega kohalike volikogude komisjonides ning volikogu liikmete õiguse kohta sinna kuuluda (nr 395).
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas arupärimisele sadade tuhandete inimeste e-teenustest äralõikamise kohta (nr 391).
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas kolmele arupärimisele. Need olid: arupärimine Teadus- ja Arendusnõukogu raporti (2015, nn Okki raport) teaduspoliitiliste otsuste elluviimise kohta seoses Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga (nr 394); arupärimine võimalike muudatuste kohta eesti keele riigieksami hindamisel ja selle seostest eesti keelestrateegiaga (nr 404) ning arupärimine eesti keele riigieksami hindamiskriteeriumite leevendamise kohta (nr 405).
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas arupärimisele hambaraviteenuse kohta (nr 390).
Riigikogu ei arutanud täna tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile esitatud arupärimist “Alkoholipoliitika rohelise raamatu” ja aktsiisipoliitika ebaõnnestumise kohta (nr 398), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi.
NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu alkoholi- ja reklaamiseadust muutva seaduse ning kaks seadust topeltmaksustamise vältimisest Jaapani ja Kõrgõzstaniga. Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eesmärk on kaitsta rahva tervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.
Seadusega muudetakse alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga.
Seadusega muudetakse reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid.
Seadusele tehti mitu muudatusettepanekut. Üks muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi ja nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla lisaks väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav ka ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav. Eesmärk on vähendada alkoholi nähtavust avalikus ruumis ning võimaldada alaealistel ja sõltlastel osta esmatarbekaupu nii, et nad ei pea tingimata alkohoolsete jookidega kokku puutuma.
Sisse viidi muudatus, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused põhjendatud juhul õiguse reguleerida alkoholi jaemüüki kohapeal tarbimiseks öisel ajal, seda kas kogu omavalitsuse ulatuses või mõnes selle osas.
Reklaamiseadust muudeti nii, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes tootekeskset ja neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta. Muudatuse eesmärk on vähendada alkoholireklaami mõju ühiskonnas levinud väärtuste ja sotsiaalsete normide kujundamisel, seda eriti alaealiste hulgas.
Seaduse järgi on üleminekuaeg alkohoolsete jookide teistest kaupadest eraldi paigutamise, esitluse piirangu ja reklaamiseaduse muudatuste osas 2018. aasta 1. juunini ning alkohoolse joogi väljapaneku piirangu osas 2019. aasta 1. juunini.
Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist, Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist, Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Hardi Volmer Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse (381 SE) poolt hääletas 49 ja vastu oli 40 saadikut.
Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust:
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (537 SE).
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega, kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Seaduse poolt hääletas 75 saadikut.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (549 SE).
Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Leping jagab erinevate tululiikide maksustamisõigused kahe riigi vahel ning sätestab riigisisestest õigusaktidest soodsamad maksustamisreeglid. Leping loob õigusliku aluse kahe riigi maksusüsteemide koostoimel tekkiva rahvusvahelise topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.
Erinevalt paljudest varem sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest piirab Jaapaniga sõlmitud leping teatud lepingust tulenevate soodustuste andmist eesmärgiga ennetada lepingu kuritarvitusi. Lepingus on välja toodud piiritletud loetelu residentidest, kel on õigus saada lepingus dividendi- ja intressitulule ettenähtud soodustusi. Näiteks on selleks füüsiline isik, tunnustatud väärtpaberibörsil noteeritud äriühing, teatud tingimustele vastav pensionifond või valitsus.
Eesti Panga andmetel oli tänavu 31. märtsi seisuga Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringute maht Jaapanis aga ainult 0,1 miljonit eurot.
Seaduse poolt hääletas 78 saadikut.
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE) järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid alates seaduse jõustumisest taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, seda maksimaalselt kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud iga-aastase piirmäärani.
Eraüldhariduskoolil on eelnõu järgi võimalik tegevustoetust taotleda, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes, koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda, kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud, koolil pole riigi ees maksuvõlga või selle maksmine on ajatatud ning koolile tegevuskulu toetuse eraldamiseks on nõusoleku andnud kooli asukohajärgne kohalik omavalitsus. Eelnõu kohaselt on põhjendatud juhtudel Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus toetust eraldada ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud.
Tegevustoetuse kontekstis defineeritakse ka üheselt õppemaksu sisu. Tähtajatu tegevusloa ja eelneva nelja-aastase tegevuse nõude, õppemaksu suuruse ja kohaliku omavalitsuse nõusoleku olemasolu kohta antakse erakoolidele üleminekuaeg.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi ja Liina Kersna Reformierakonna fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.
Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletustulemus: poolt 30 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
