Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: september 2017

Sandra Fomotškin: Noored Kooli programm rikastab püsivalt Eesti haridusmaastikku eri valdkondade inimestega

NordenBladet — Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et ka viis aastat pärast Noored Kooli (NK) programmi lõpetamist töötab ligi 2/3 vilistlastest endiselt haridusvaldkonna erinevates ametites. Vilistlaste endi hinnangul on NK programmis osalemine nende edasist karjääri väga palju mõjutanud.

Sandra Fomotškin uuris oma magistritöös NK programmi vilistlaste karjäärivalikuid pärast programmi lõpetamist. Uuringust selgus, et suur osa lõpetanutest jääb haridusvaldkonnas tegevaks, panustades pärast programmi lõpetamist haridusse erinevatest rollidest. „Jätkatakse nii õpetajana kui ka teistes ametites, näiteks koolijuhi, õpetajate koolitaja, haridusametniku või vabaühenduse töötajana,“ tõi Fomotškin konkreetseid näiteid.

Uurimuse käigus intervjueeritud NK vilistlaste puhul oli oluliseks kutsekindluse mõjutajaks koolikultuur. „See, kas kooli väärtused, tööpõhimõtted, normid ja suhtluse sobivus kolleegide ja juhtkonnaga konkreetsele vilistlasele sobis või kui hästi ta ennast kui organisatsiooni liiget koolis tundis, tingis paljude inimeste puhul otsuse haridussüsteemis jätkata,“ rääkis uurimuse autor.

Fomotškini sõnul mängib ka hea tugisüsteem tähtsat rolli selles, kas algaja õpetaja otsustab kooli tööle jääda või sealt lahkuda: „Kõik uuringus osalenud, kelle hinnangul ei tundnud nad tugisüsteemi osas millestki puudust, on praeguseni haridusvaldkonnas tööl, sh enamik neist just koolis.“ Intervjueeritavad olid rahul tugisüsteemiga, mida NK programm pakkus, kuid samas rõhutati koolide tugisüsteemi puudulikkust. „See viitab olulisele nõrkusele Eesti koolides, mille parandamine võiks aidata kaasa kõigi algajate õpetajate kutsekindlusele,“ tõi Fomotškin välja.

Magistritöö näitas, et statistiliselt on NK vilistlaste haridusse jäämine seotud sooga, eelnevalt õpitud eriala ja varasema töökogemusega. Sandra Fomotškin: „Suurema tõenäosusega jäävad haridusvaldkonda tööle naised ja need, kelle eelnevalt ülikoolis õpitud eriala kattus NK programmi ajal koolis õpetatava õppeainega.“

Noored Kooli programm on loodud 2006. aastal Heateo sihtasutuse ja Swedbanki poolt missiooniga tuua haridusse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi, kes panustaksid pikaajaliselt süsteemsematesse muutustesse, et võimaldada hea haridus igale lapsele Eestis.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome lasteaedades minnakse üle ajapõhisele maksustamisele

NordenBladet — Soome lasteaedades minnakse üle süsteemile, mille järgi arvestatakse kohatasu lasteaias veedetud aja järgi. See on aga toonud juurde tööd lasteaedade töötajatele, kuna laste arvu on raske ette prognoosida ning rühmades on rohkem lapsi.

Lapsed on paljudes lasteaedades nii-ütleda taksomeetri järgi – õpetaja nutitelefonis fikseeritakse lapse toomise ja viimise aeg ning kohatasu arvestatakse selle järgi. See süsteem meeldib paljudele lapsevanametale, kuna muudab lasteaia töö paindlikumaks ja säästab raha, samas on raskemas olukorras need lapsed, kes peavad lasteaias pika päeva veetma, vahendab Yle.

Neis lasteaedades, kus selline kellaaja süsteem on sisse viidud, tuuakse ja viiakse lapsi eri aegadel. Lastele selline süsteem samuti meeldib, kuna neil on võimalik rohkem aega olla koos oma vanematega, samas ei tea lasteaedade töötajad, kui palju lapsi tuleb ning lastel vahetuvad kogu aeg mängupartnerid.

Viimased lapsed tuuakse kella 11 paiku ning esimesed lahkuvad juba kella 13 ajal. Kõige rohkem kannatavad need lapsed, kes on lasteaias terve päeva – neil võib nädala jooksul vahetuda ligi 30 mängukaaslast. Kolmeaastasele lapsele on seda liiga palju. Samuti on raske luua sõprussuhteid, kui lapsed viibivad lasteaias lühikest aega.

Kellasüsteem on suurendanud rühmades olevate laste arvu. Viimasel ajal on üha raskem kinni pidada lasteaiarühmadele kehtestatud piirmääradest. Üle kolmeaastaste rühmas võib olla korraga 24 last, aga kirjas võib olla lapsi 30. See on võimalik, kui osa lapsi käib kohal osalise ajaga.

Ajapõhise arvestusega on rohkem rahul need pered, kus vanemad töötavad eri kohtades, kel on mitu elukohta ning kus lapsed käivad korraga mitmes lasteaias. Sel juhul õigustab end ajapõhine süsteem paremini. Samuti on kasu neile, kes käivad tööl osalise tööajaga ning saavad lapse varem ära tuua.

Tunnipõhine ajaarvestus on lasteaedades kasutusel Oulus, Jyväskyläs, Liperis ja Vantaal. Paljudes omavalitsustes otsustakse teiste kogemuse põhjal, kas minnakse üle ajapõhisele arvestusele või mitte.

Ajaarvestuse puhul on eelis siis, kui lasteaias teatakse ette, mis ajal lapsed tuuakse ja viiakse, siis on lihtsam tegevusi ette planeerida. Paljud lapsevanemad aga ei teata aegu ette ja see tekitab probleeme. Nii näiteks käituvad vanemad, kes maksavad lasteaia eest täishinda. Lasteaias arvestatakse sellisel juhul, et laps on kohal terve päeva, kuigi nii ei pruugi olla.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome vähiravi on Euroopa tipus, üle poolte paranevad

NordenBladet — Vähiravi on Soomes nii Euroopa kui terve maailma mõistes üks arenenumaid ning üle poolte haigetest paranevad täielikult. Paljud nahavähi ehk melanoomiga patsiendid on arvanud pärast diagnoosi saamist, et nendega on nüüd kõik. Tegelikult on paljud vähiliigid täiesti ravitavad, vahendab MTV.

Viimase kümne aasta jooksul on Soome vähiravi arenenud Euroopa tippu. Vähiravi tulemused on vaatamata keskpärastele kuludele olnud Soomes Euroopa kõige paremad. Ligi 65 protsenti vähihaigetest elab Soomes üle viie aasta ning üle poolte paraneb täielikult. Lisaks kirurgilisele ravile kasutatakse kiiritusravi ning molekulaarravimeid. Patsientidele pakutakse ka psühholoogilist nõustamist gruppides.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes leevendatakse alkoholiseadust – mis muutub?

NordenBladet — Soome valitsus toob kuni 5,5-protsendilise alkoholisisaldusega joogid poelettidele. Soome valitsus esitab parlamendile kinnitamiseks alkoholiseaduse muudatused, mille kohaselt on võimalik kauplustes müüa kuni 5,5-protsendilise alkoholisisaldusega jooke. See tähendab peamiselt kangemaid õllesid, siidreid ja nn longerod ja limuviinasid ehk kokteile. Seadusemuudatused peaks jõustuma tuleva aasta algusest, vahendab Ilta-Sanomat.

Praegu on poes müüdavatel toodetel kangusepiirang 4,7 protsenti. Sellest kangemaid tooteid on võimalik müüa vaid alkoholimonopoli Alko poodides.

Seaduseelnõu anti parlamendile üle täna, seda hakatakse menetlema järgmisel nädalal ja olulised hääletused toimuvad novembrikuus.

Olulisemad muudatused on järgmised:

-Kauplused, kioskid ja bensiinijaamad saavad õiguse müüa kuni 5,5-protsendilise alkoholisisaldusega jooke olenemata nende valmistusviisist. Õige longero, kõik limuviinad ja A-õlled tulevad poodidesse. Praegu on piir 4,7 protsenti ja poes tohib müüa ainult kääritatud jooke, mis tähendab, et longeroid ja limuviinasid pole saanud teha päris džinnist, viinast või muudest jookidest.
-Restoranide lahtiolekuajad lastakse vabaks. Restoranides võib alkoholi müüa kuni kella 1.30-ni ja restoranid võivad olla avatud kuni kella 4-ni.
-Restoranide A-, B- ja C-alkoholimüügiload kaotatakse ära. Tulevikus saab ühe loaga müüa kõiki alkohoolseid jooke.
-Väiketootjatel on võimalik toodangut müüa kohapeal.
-Alkohoolsetelt jookidelt ei saa poodides enam ostuboonust või hüvitist. See kord puudutab ka välismaal või laevadel ostetud alkohoolseid jooke.
-Alkoholi kaugmüük välismaalt on jätkuvalt keelatud.
-Alko poed on argipäeviti lahti tund aega kauem, kuni kella 21-ni.

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Selgus majas: Helsingi-Tallinna tunnel ja Rail Baltica hakkavad ühendama Jäämerd Berliiniga

NordenBladet — Soome transpordiminister Anne Berner peab täiesti tõenäoliseks Helsingi-Tallinna raudteetunneli rajamist erakapitali baasil, kui tunneli puhul vaadata Soome transpordisüsteemi kui tervikut.

Nimelt on kavas võtta kasutusele Arktika meretee, mille puhul hakkavad kaubad liikuma Hiinast mööda Põhja-Jäämerd Euroopasse. Kõige lühem tee Berliini kulgeb aga Soome põhjaosast läbi Soome ja Baltimaade. Selleks puhuks rajatakse Rail Baltica raudtee ning kavandatakse Helsingi-Tallinna tunnelit, vahendab Helsingin Sanomat.

Berner osaleb praegu Tallinnas Euroopa Liidu energia- ja transpordiministrite kohtumisel, kus üks peateemasid on ka Euroopa transpordivõrkude olukord, infrastruktuuri arendamine ja rahastamine alates 2012. aastast.

Eesmärk on, et kaubad ja inimesed saaksid liikuda Norra põhjatipust Põhja-Jäämere ääres läbi Soome ja Baltimaade kuni Berliinini välja, ütles Berner.

Soome on koos Norraga praegu tegemas eeluuringut Arktika meretee kohta. See valmib tuleva aasta veebruaris ehk samal ajal kui peaks valmima Helsingi-Tallinna tunneli eeluuring. Tallinna-Helsingi tunnel on omakorda seotud Rail Balticaga läbi Läti ja leedu kuni Poolani välja.

Berner ütles tunneli kohta, et on selge, et vajatakse ka muud rahastust lisaks riiklikule ja Euroopa Liidu rahale. Tema sõnul jääb riiklikku raha tulevikus pigem vähemaks.

Berneri sõnul on äärmiselt tähtis, et tunneli asi edasi liiguks, sest see on üks osa Soome logistilisest tulevikust. Kui on olemas ühendus Jäämerelt Balti riikide kaudu Euroopasse, siis pole Soome enam saar või kotipõhi. See on ühtviisi tähtis nii konkurentsivõime kui kaupade ja inimeste transpordi seisukohalt.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT