OHMYGOSSIP – Hiina firma Tencent ostab Soome mängufirma Supercell osaluse Jaapani Softbankilt 7,4 miljardi dollariga. Tehingu tingimused lubavad ka soomlastest osanikel oma osaluse müüa, avaldab Yle uudisteportaal.
Softbanki käes oli 73 protsenti Supercellist. See teeb Supercelli väärtuseks kokku 10,2 miljardit dollarit ehk ligikaudu 9 miljardit eurot. Tegemist on Soome ajalukku mineva tehinguga. Võrdluseks: kui Microsoft 2013. aastal Nokia telefonitootmise ostis, ulatus hind 5,44 miljardini. Suurim tehing pärineb Soomes aga eelmise aasta lõpust, kui Nokia ostis tehnoloogifirma Alcatel-Lucent, mille väärtuseks määrati 15,6 miljardit eurot.
„Kahtlemata on see Supercellile suur võimalus. Kunagi olime rahul, kui meil oli 10 000 mängijat, siis saavutasime 100 miljoni mängija piiri. Nüüd on aga kindel, et sellega algab Supercellil täiesti uus elu. Saame uue suuromaniku ja tohutu suure akna Hiina turule,“ ütles Supercelli tegevjuht Ilkka Paananen.
Tencent on maailma suurim mängufirma ja arvestatav internetiettevõte. Hittmängudest kuulub tema portfelli näiteks Epic Games. Ettevõttes on üle 300 000 töötaja, selle platvormil on üle miljardi kasutaja ja 300 000 mängijat.
Supercelli peakontor jääb Soome. „Meil on tohutu kasvuvõimalus, aga samas säilitame oma iseseisvuse,“ ütleb Paananen. „Peakontor jääb Soome ja maksame ka edaspidi makse Soomes.“
OHMYGOSSIP – Nordica juhatuse liige Erik Sakkov teatas oma Facebooki-lehel, et lahkub ettevõttest. „Olen andnud kõik, mis mul anda oli. Selline tempo võtab läbi. Füüsiliselt, vaimselt ja moraalselt,“ kirjutas Sakkov eesti ja inglise keeles. “Nordica on sisuliselt üles ehitatud ja suudab pakkuda väga head teenust. On olnud raskeid ja väga raskeid aegu, aga alus on laotud ja edasi saab minna ainult paremaks. Nordicas töötavad entusiastlikud ja kogenud inimesed ning ettevõte on heades kätes.”
Erik Sakkov kirjutab, et Nordica käivitamine on olnud kahtlemata kõige pingelisem aeg tema elus. “Oleme seda tööd teinud suure hinge ja pühendumisega. Aga igal asjal on oma hind. Nüüdsest soovin olla perega ja kasvatada pisikest poega, puhata ja taastuda. Pantokraatoril on tulemas paar kontserti, esineme juulikuus Ostrova festivalil näiteks. Tulge kuulama. Tänan oma meeskonda, kolleege ja koostööpartnereid. Tänan kõiki kliente. Nordica tulevik sõltub Teist. Oli see vast sõit.“
Nordica andis teada, et ettevõtte juhatus jätkab kaheliikmelisena ning töö korraldatakse ümber. Juhatusse kuuluvad esimees Jaan Tamm ja finantsjuht Ahto Pärl. Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm väljendas pressiteates kahjutunnet väärtusliku juhi lahkumise pärast. „Samas tean, et Eriku poolt laetud patareid kestavad Nordicas veel pikka aega. Eriku sõbrana saan ma tema otsusest aga aru ja toetan teda,“ ütles Tamm.
Nordica nõukogu esimees Peeter Tohver tänab nõukogu nimel Erik Sakkovit tema suure panuse eest Nordica käivitamisel.
Erik Sakkov kuulus Nordica juhatusse alates ettevõtte asutamisest sügisel 2015. Enne seda töötas Sakkov kuus aastat Tallinna Lennujaama kommertsdirektorina, olles ühtlasi seal ka juhatuse liige.
OHMYGOSSIP – Areneva turumajandusega riikides võib aidata väljavedu suurendada ekspordi parem kvaliteet, isegi kui hinna- või kulukonkurentsivõime näitajad halvenevad, kirjutab Eesti Panga ökonomist ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Karsten Staehr Eesti Panga blogis.
Ekspordi muutuse selgitamiseks on vaja mõista väljavedu mõjutavaid tegureid. Nende tegurite väljaselgitamine on aga osutunud erakordselt keeruliseks. Eesti Pank ja teised euroala riikide keskpangad on seda küsimust oma viimase aja uurimustes põhjalikumalt lahanud.
Riigi eksporti modelleeritakse või selgitatakse tavaliselt kahe peamise teguri abil: kaubanduspartnerite nõudlus ekspordi järele ning riigi hinna- või kulupõhine konkurentsivõime.
Tänu suuremale kulu- või hinnakonkurentsivõimele saab alandada suhtelisi ekspordihindu ning see toob eeldatavasti kaasa ekspordi kasvu. Seda intuitiivset mõttekäiku ei toeta aga sugugi kõik empiirilised uurimused. Konkurentsivõime ja ekspordi seos erineb riigiti ja eri aegadel ning seda on sageli keeruline täpselt hinnata.
Eri seisukohad
Ühes hiljutises uurimuses leiti, et paljude riikide puhul on konkurentsivõime näitajate seos ekspordiga vastupidine, justkui suurem konkurentsivõime oleks seotud ekspordi vähenemisega. Selgub, et eri riike ning hinna- või kulukonkurentsivõime indekseid iseloomustab märkimisväärne mitmekesisus (heterogeensus).
On välja töötatud suur hulk üha täpsemaid hinna- või kulukonkurentsivõime näitajaid. Näiteks arvatakse, et riigi väljavedu aitab suurendada ekspordi parem kvaliteet, isegi kui hinna- või kulukonkurentsivõime näitajad halvenevad. See idee on ajendanud teadlasi looma ja arvutama kvaliteediga kohandatud ehk hinnavälise konkurentsivõime indekseid. Nendest võib olla abi eksporditulemuste selgitamisel eeskätt areneva turumajandusega riikides, näiteks Kesk- ja Ida-Euroopas, kust eksporditakse üha keerulisemaid tooteid.
Teine uuema aja seisukoht on see, et sisenõudlus ja eksport võivad teineteist asendada, st sisetarbimine ja -investeeringud mõjutavad ekspordi tulemusi. Kodumaised tootjad võivad näiteks otsida aktiivsemalt eksporditurge, kui nad ei suuda leida ostjaid kodumaal. Paarist hiljutisest uuringust, milles on kasutatud Portugali ja 11 euroala riigi paneelandmeid, järeldub, et lühiajaliselt võib see tõepoolest nii olla. Mõju on kõige silmatorkavam siis, kui sisenõudlus väheneb, ning see ei ole kvantitatiivselt väga suur.
Keeruline selgitada
Kasvav sisenõudlus võib eksporti piirata majandustõusu ajal, kuid selle mõju ekspordile on vähene tsükli languse etapis, kui majanduses on palju vaba tootmisvõimsust. See vastastikune sõltuvus tundub olevat oluline küll mõnes vaatlusaluses riigis, kuid mitte kõigis.
Ekspordi selgitamine ja prognoosimine on kahtlemata keeruline. Reaalse efektiivse vahetuskursi või suhteliste tööjõu ühikukulude selgitav jõud on tagasihoidlik ja erineb riigiti märkimisväärselt.
Ekspordi ökonomeetrilisel modelleerimisel näib olevat tõepoolest puudu mingi tegur. Seetõttu on eksporditulemuste selgitamiseks viimasel ajal välja tuldud mitme uue ideega, sh kvaliteedi paranemise mõju, sisenõudluse dünaamika ja tootmisvõimsuse olukord. Siiski ei kajasta tõenäoliselt ükski neist täielikult seda puuduvat tegurit. Vaja on veelgi sügavamat ekspordijõudluse, eksporditurgude ja sisemajanduse vastastikuste suhete mõistmist.
Kindlalt võib öelda, et paljude riikide, sh Eesti ekspordi tulemused üllatavad meid arvatavasti ka edaspidi.
OHMYGOSSIP – Coop Eesti Keskühistu juht Jaanus Vihand valiti EuroCoopi asepresidendiks, mille 19 liiget moodustavad Euroopa ühe suurima kaubandusvõrgustiku ning mille liikmete käive on aastas ligi kümme Eesti riigi eelarvet ehk üle 80 miljardi euro.
EuroCoopi liikmetel on kokku üle poole miljoni töötaja ning nende hallata on ca 36 000 kauplust, seisab Coop Eesti Keskühistu pressiteates.
Sarnaselt Eesti tarbijaühistutega tegutseb Coopi nime all enamik tarbijaühistuid ka 19 teises Euroopa Liidu riigis, et üheskoos omada suuremat jõudu eraettevõtete vastu. „Coop on Eestis toidu- ja esmatarbekaupade turul liider, kuid mujal maailmas on ühistuline kaubandus veelgi laiahaardelisem,“ ütles Vihand. „Suur osa Coopidest on oma koduriigis samuti turuliidrid, olgu selleks Taani, Itaalia või Slovakkia,“ lisas Vihand.
EuroCoopi presidendiks valiti Coop Itaalia asejuht Massimo Bongiovanni ning asepresidentideks lisaks Jaanus Vihandile veel Iisraeli Coopi juht Ofer Feinstein, Soome SOK grupi esindaja Juhani Ilmola ning Briti Kanalisaarte Co-operative Society juht Colin Macleod.
OHMYGOSSIP – Hiljutise lahkumisega seoses andis Angry Birds´i tunnusnägu Peter Vesterbacka intervjuu Soome Iltalehtile, kus ütles, et muude tegevuste kõrval, mis tal käsil on, on ka Tallinna-Helsingi (Talsinki) tunnel. Vesterbacka arvestab, et tunnel vajab 15 miljardi euro suurust investeeringut. Tema arvestuste järgi on see Soomele kasulik, kuna kasvataks riigi kogutoodangut 1,3 protsendi võrra.
Selle kõrval on ta mõelnud Peterburi ringtee projektile. „Sellest tuleb kogu Euraasia kõige kiiremini arenev majanduspiirkond järgmiseks sajaks aastaks,“ ütleb Vesterbacka.
Veel kavatseb Vesterbacka ära õppida hiina keele. Ta on kuulnud, et selleks kulub 8 nädalat, kui tegeleda asjaga 15 tundi päevas. Ta on kalendris aja kinni pannud.
Vesterbacka projektid tunduvad hullumeelsed. Tallinna-Helsingi tunneli tarbeks on tema laual nüüd ehitusala kirjandus, sest ta ei tea tunnelitest midagi. Kui tema plaanidest oleks kuulda olnud 20 aastat tagasi, oleks olnud raske teda tõsiselt võtta. Aga aastal 2016 on tema saavutused tõestuseks, et asi ei jää ainult jutuks. Ta ka teeb ära.
Üleeile tuli uudis, et Angry Birdsile näo andnud turundusjuht Peter Vesterbacka lahkub ettevõttest ja annab oma teadmised kasvufirmade teenistusse.
