Neljapäev, aprill 25, 2024

Monthly Archives: mai 2016

Lastetoa kaamera jäädvustas šhokeeriva momendi, mis ringleb nüüd nagu kulutuli mööda maailma

OHMYGOSSIP — Tänapäeval kasutavad juba paljud lastega pered lastetubades videokaameraid, mille käigus on seal toimuvat hea jälgida kui ise parasjagu juures pole.

Aeg-ajalt salvestuvad nendesse kaameratesse erakordselt karmid materjalid, mille põhjal saab imetleda tulevaste põlvkondade hulljulgust ja oskust. Internetis on ringlemas video, kuidas Connor´i nimeline poisike seisab uskumatu tasakaaluga võrevoodi äärel ja nutab. Väikemehe tasakaal võrevoodi äärel on niivõrd osav, et tegelikult on seda lausa raske uskuda. Eriti veel, kui poiss nutab samal ajal hüsteeriliselt. Videot on peetud kahtlustavalt kokkumonteerituks, aga selles ei saa päris kindel olla. Igaljuhul on tegemist videoga, mis levib nagu kulutuli ning seda on vaadatud juba üle 9 miljoni korra.

Mis arvad, kas laps seisab ise loomulikult moel võrevoodi äärel või on siia kaasanud end paranormaalsed jõud? Või hoopis kokkumonteerimine?

Avafoto: Youtube

Tehnoloogia areng: Bluetooth seade annab märku, millal on aeg tampooni vahetada + VIDEO!

OHMYGOSSIP — Bluetooth ühendusel töötav tampoon hoiab sind kursis, millal oleks õige aeg see uue vastu vahetada, vahendab Glamour. “Ma ei tea, kas peaks tampooni uue vastu vahetama…” mõtleb nii mõnigi tampoonikasutaja. “Nutitampooni” puhul ei pea seda enam mõtlema, sest tampoon annab ise õigel ajal asjast teada.

my.Flow on bluetooth ühendusega toimiv rakendus, mis saadab telefoni peale õigeaegselt sõnumeid, kui on vaja tampoon uue vastu vahetada. Bluetooth tampoonidel on normaalsest pikem nöörike, mis on kinnitatud bluetooth seadme külge. Bluetooth seadme võid kinnitada aluspükste külge või hoida seda kasvõi taskus, et see saaks edastada läbi mobiilse seadme tampooni seisukorra.

my.Flow otsib praegusel hetkel jätkuvalt rahastajat. Bluetooth seade läheks maksma 50 dollarit ning kuujagu tampoone maksaks 13 dollarit.

 

 

15-aastane Kanada poiss William Gadoury avastas uue maiade linna!

OHMYGOSSIP – 15-aastane Kanada poiss võrdles maiade tähekaarte satellidifotodega ning avastas suuruselt neljanda maiade linna. Seni tundmatu linn asub Mehhiko-Belize piiril olevas džunglis ja kannab William Gadoury poolt pandud nime K’ÀAK ‘CHI’ (Tulesuu).

Kanadast, Quebeci provintsi Saint-Jean-de-Matha linnakesest pärit poiss on maiadest huvitatud alates 2012. aastast, mil maiade kalendri kohaselt pidi saabuma ajastu lõpp, kirjutab Independent.co.uk.  Gadoury hobi kujunes uurimistööks ning ta võrdles 22 Madridi koodeksist pärinevat tähekaarti Google Earthi piltidega Yucatani poolsaarest. Peagi poiss avastas, et kõik 117 leitud maiade linna vastasid tõepoolest tähekaartidele, kusjuures eredamad tähed esindasid suuremaid linnu. Kui William asetas kaardile kahekümne kolmanda tähtkuju kaardi, leidis ta vastuolu – kolm tähte, kuid ainult kaks muistset linna. Kolmandale tähele vastas piirkond, mis asus Mehhiko-Belize piiril tihedas džunglis.

Teadushuvilisel noormehel oli tänu teadusolümpiaadi võidule sidemeid Kanada Kosmoseagentuuriga, kes jagasid lahkelt Williamiga RADARSAT-2 satelliidi jäädvustusi. Lisaks sellele otsis ta ka internetist 2005. aasta metsapõlengu ajal tehtud pilte, lootuses, et nendelt on ala paremini näha. Seejärel võttis poiss ühendust kaugseire eksperdi doktor Armand LaRocque`iga, kes tõestas, et William oli tõepoolest leidnud suure linna 30 hoone ja 86 meetri kõrguse püramiidiga.


__________________________________
Maiad (on kasutatud ka nimetust maajad) on indiaani rahvad, kes elavad Lõuna-Mehhiko ja Kesk-Ameerika põhjaosa vahelisel alal. Sõna “maiad” on katustermin, mis koondab enda alla antud piirkonnas elavad omavahelises kultuuri- ja keelesuguluses olevad rahvad. Termin hõlmab paljusid kogukondi, ühiskondi ja etnoseid, kellest igaühel on neile iseloomulikud traditsioonid, kultuur ja ajalooline identiteet. Hinnanguliselt elab piirkonnas 21. sajandi alguse seisuga kuus miljonit maiat. Guatemala, Lõuna-Mehhiko ja Yucatáni poolsaare, Belize’i ning Lääne-Hondurase maiad on suutnud alles hoida märkimisväärse osa oma muistsest kultuuripärandist. Osad neist on asukohamaade valdava hispaniseerunud mestiitskultuuriga üsna lõimunud, teised aga jätkavad traditsioonilist eluviisi ning räägivad emakeelena sageli üht maia keelt. Tänapäeval elab piirkonniti kõige rohkem maiasid Guatemalas, Belize’is ning Hondurase lääneosas. Maiad moodustavad suure osa rahvastikust Mehhiko Yucatáni, Campeche, Quintana Roo, Tabasco ja Chiapase osariikides.

Maiade kalender  leiutati teadaolevalt muust maailmast lahus ja  kalendriaasta oli 365 päeva pikk.  “Calendars through the Ages” kirjutab, et Maiade kalender kasutab kolme erinevat ajaarvestust. Pikk arvestus alates (vististi) maailma loomisest, jumalik ajaarvestus tzolkin ja inimese ajaarvestus haab. Ja vaid viimane oli otseses seoses kalendriaastaga, täpselt 365 päeva pikk.

Pikk ajaarvestus algas pihta maiade ajaarvamise oletatavast nullpunktist, mille peamiseks ajaühikuks olid kin (päev). Järgmine ühik oli uinal (20 kini), tun (18 uinalit ehk 360 päeva), katun (20 tuni, ehk ligi 20 aastat), ja baktun (20 katuni ehk ligi 394 aastat). Maiade arvestuse järgi pidanuks maailm pihta algama eri arvestuste järgi 11. või 13. Augustil 3114, või hoopis 15. Oktoobril 3374 enne meie ajaarvamist, 13 baktunit täituks täna, ehk 21. Detsembril 2012. Kuigi pikk kalender saab oma ringi täis, polnud baktun paraku sugugi pikim ajaühik. Üks piktun võrdus veel 20 baktuniga (7885 aastat), üks calabtun 20 piktuniga (158 000 aastat), üks kinchiltun 20 calabtuniga (3 miljonit aastat), üks alautun 20 kinchiltuniga (63 miljonit aastat). Kui maiade kalender oleks alanud dinosauruste ajal, siis ta oleks alles hiljaaegu (paar miljonit aastat tagasi) otsa saanud. Aga ta algas arvatavasti vaid 5126 aastat tagasi.

Ajaühik tzolkin tähistas maiadel 250-päevast perioodi, ja määras paika usulisi tseremooniaid. Kõige täpsem võrdlus oleks inimese eostamisest kuni sünnini. Tzolkin jagunes nummerdatud 13-päevasteks nädalateks ja üheks nimeliseks 20-päevaliseks nädalaks. Ja igal selle nädala päeval oli oma nimi.

Ajaühik haab oli aga 365-päevane, jagunedes 18-ks 20-päevaseks kuuks, kalendrivea silumiseks lisasid aga lõppu veel viis päeva. Vajalik oli ta ennekõike põllumehele.

 

Näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp: Moodsad tubakatooted jäävad lapsevanematele tihti märkamatuks

OHMYGOSSIP – “Tänapäeva lapsed oskavad tubakatoodete kasutamist kavalamalt varjata ja proovivad järjest varem nii mokatubakat kui e-sigarette, mis sisaldavad äärmiselt ohtlikke aineid,” hoiatab psühholoog Rita Rätsepp ning räägib mida vanemad saaksid teha, et nende laps sigarette või teisi tubakatooteid ei prooviks?

Millised on Eesti noorte seas kõige levinumad tubakatooted?
Tavasigarettide kõrval on viimastel aastatel laste seas kiiresti populaarsust kogunud just mokatubakas ja e-sigaretid, sest sageli arvatakse ekslikult, et need ei ole nii ohtlikud või ei tekita sõltuvust. Samuti on nende kasutamist vanemate ja õpetajate eest lihtsam varjata.

Tegelikult see nii muidugi ei ole?
Loomulikult. Näiteks huuletubakas sisaldab lisaks sõltuvust tekitavale nikotiinile ligi 2000 keemilist ühendit ja 28 vähki tekitavat ainet. E-sigarettide ja nendes kasutatavate vedelike mõju ei ole aga piisavalt uuritud, sest neid on müüdud nii lühikest aega. Ja kuna Eestis ei ole nikotiiniga vedelike müümine lubatud, siis põrandaalune äri muudkui õitseb – interneti teel ja hõlma alt kahtlaste vedelike müüjatele pole alaealistega kaubitsemine mingi probleem. Sinisilmsed noored on nende jaoks tulus rahaallikas.

Mida saaksid vanemad teha, et ennetada seda, et nende laps sigarette või teisi tubakatooteid ei prooviks?
Eelkõige tuleks alustada isiklikust eeskujust ehk ise mitte tarbida. Kindlasti on oluline lapsele lihtsas keeles selgitada, et noore inimese organism on nendele mürkidele vastuvõtlikum kui täiskasvanu oma ning lisaks sõltuvusele võib laps ka kahtlastest vedelikest tõsise mürgituse saada. Mokatubaka puhul on jällegi risk igemehaiguste ja -põletike tekkeks, hambad muutuvad kollaseks ja kahjustada saab kesknärvisüsteem. Mida nooremana laps huuletubakat kasutama hakkab, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja ka nikotiinisõltuvus. Seda kõike peaks lapsele selgitama juba enne kooliealiseks saamist, sest siis on need teadmised juba enne teismeiga kodust kätte saadud.

Mille järgi aru saada, et laps selliseks vestluseks valmis on?
Laps on vestluseks valmis siis, kui ta ise küsib. Näiteks, kui laps näeb, kuidas täiskasvanud klaasruumis suitsu tõmbavad, siis tulekski selgitada, et suitsetamine ei ole ühiskasutatavates ruumides lubatud, sest see kahjustab teiste inimeste tervist. Samas tuleb silmas pidada, et lapsele tuleb asju eakohaselt selgitada ja mitte äärmustesse langeda. Pole mõtet ühe küsimuse peale pooletunnist loengut kopsuvähist pidada või hirmutada, see võib lapsel küsimise isu ära võtta ja teinekord ta seda enam ei teegi.

Kindlasti on isiklik eeskuju oluline, aga kuidas peaksid siis suitsetajast lapsevanemad käituma?
Mida vähem laps suitsetamist oma koduses keskkonnas näeb, seda parem. Kodus või autos suitsetamine on lapse suhtes kõige ohtlikum – vanem tõmbab suitsu läbi filtri, aga mürk, mille ta suust välja puhub, läheb ilma igasuguse filtrita otse lapse kopsudesse. Selle peale peaks mõtlema, et hetkest kui laps suitsu lõhna tunneb, on ta juba passiivne suitsetaja. Kes seda oma lapsele siis tahaks? Selle teadvustamine võiks vanema jaoks olla esimene samm. Edasi tuleks ka lapsele selgitada, et igasugused tubakatooted tekitavad sõltuvust ja on arenevale organismile eriti ohtlikud. Selleks, et laps igavusest suitsu ei prooviks, tuleks aga temaga rohkem suhelda ja kvaliteetselt ühiselt aega veeta.

Siin tavatsetakse vanemate poolt öelda, et aga meie ju omal ajal kasvasime pideva suitsu sees, sest igal pool suitsetati. Mille poolest siis tänapäeva lapsed nõrgemad on?
Meie lapsed on kordades nõrgema immuunsussüsteemiga, kui kümneid aastaid tagasi kasvanud lapsed, kelle toidulaud, kasvukeskkond ja isegi õhk, mida nad hingasid, olid sootuks teised. Meditsiini areng ja nö heaoluühiskonna hüved on ka lapsed palju vastuvõtlikumaks muutnud. Tänapäeva lapse keskkond muudetakse turvaliseks, talle ostetakse arendavaid mänguasju ja pakutakse ökoloogilist toitu, aga iroonilisel kombel tuuakse ikka veel näiteks see “aga meie omal ajal kasvasime ju küll suitsuhaisu sees”. Ajad on muutunud ja ühiskondlikud normid koos sellega. Küsiksin vastu, et kas teie annaksite oma lapsele tänapäeval mängimiseks nõukaaegse plekist ja teravate nurkadega mänguasja? Ilmselt mitte, sest see on ohtlik.

Allikas: Tarkvanem.ee
Avafoto: Rita Rätsepp (Kanal 2)

 

Vaata ka:
Rita Rätsepp: Naise roll on järglasi kasvatada
OHMYGOSSIP – Näitleja ja psühholoog Rita Rätsep ütleb, et paljud naised lähevad enesearendamisse (jooga, vabastav hingamine jms) nii tugevalt sisse, et unustavad oma tõelise rolli siin elus.

USA kosmoseagentuur NASA: Väljaspool Päikesesüsteemi avastati veel 1284 uut planeeti

OHMYGOSSIP – Ameerika kosmoseagentuur NASA teatas 1284 uue planeedi avastamisest väljaspool meie Päikesesüsteemi, kahekordistades seni kosmoseteleskoobiga Kepler avastatud eksoplaneetide arvu. NASA Washingtoni peakorteri juhtivteadlane Ellen Stofan märkis, et selline avastus annab lootust, et kuskil meie Päikesega sarnaneva tähe ümber tiirlemas võib lõpuks õnnestuda leida teine Maa.

2009. aastal Päikese orbiidile saadetud Kepleri teleskoop on uurinud 150 000 tähte avastamaks märke nende ümber tiirlevatest taevakehadest. “Seni leitud enam kui 5000 võimalikust planeedist on üle 3200 kinnitust leidnud. Neist 2325 avastas Kepler. 1284 uuest planeedist ligi 550 võivad olla suuruse alusel hinnatuna Maa sarnased kivised planeedid,” seisis NASA avalduses.

“Kui te küsite endalt, kus võiks tõenäoliselt paikneda lähim potentsiaalselt elukõlbulik planeet, leiate, et see asub umbes 11 valgusaasta kaugusel,” ütles NASA Ames’i uurimiskeskuse Kepleri missiooni teadlane Natalie Batalha. Ehkki see vahemaa on astronoomilises mõttes väga lähedal, võrdub üks valgusaasta umbes 9,5 triljoni kilomeetriga ning nii kaugele jõudmiseks puudub meil tehnoloogia.