Eesti arstide ühisavaldus: koroonaviiruse KIIRTESTID pole usaldusväärsed ja nede kasutuselevõtt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud

By

-

juuni 15, 2020

NordenBladet — Laboriarstid, infektsioonhaiguste arstid ning perearstid kirjutavad ühisavalduses, et SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kasutuselevõtt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud ja testimise eesmärk on ebaselge.

Testimise puhul on oluline täpselt määratleda eesmärk, korraldus ja see, kuidas testi tulemust kasutada saab. Kuigi testimine on vabatahtlik, on oluline, et inimestel ei kaoks ohutunne ning säiliks mõistlik ja üksteist arvestav tervisekäitumine, seisab avalduses.

Covid-19 pandeemia ajal on arstkond ja teadlased koondanud oma jõud, et tagada patsientidele parim võimalik ravi ning tõenduspõhised ja usaldusväärsed uuringud. Arstid rõhutavad, et lähtutakse rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide poolt kinnitatud seisukohtadest Covid-19 haiguse käsitlemisel. Valitsuse otsus võtta kasutusele SARS-CoV-2 antikehade kiirtestid ei ole meditsiiniliselt põhjendatud ning seetõttu ei ole võimalik ka testide tulemustest järeldada, kas inimene on haigestunud, haiguse läbi põdenud või terve.

“Tänases olukorras on väga oluline, et me kõik lähtuksime ühtsest infost, mis toetub ekspertarvamustele, mitte populistlikele otsustele,” kirjutatakse avalduses.

Sedastatakse, et testimise puhul on oluline täpselt määratleda eesmärk, korraldus ja see, kuidas testi tulemust kasutada saab. Inimesel peab olema üheselt arusaadav info selle kohta, millistele küsimustele testi alusel vastuse saab ja kuidas selle testi tulemuste alusel tuleb tegutseda. SARS-CoV-2 antikehade kiirtesti kasutav inimene peab kindlasti olema teadlik sellest, mida need testid ei näita.

“SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide eesmärk on anda inimesele infot, kas ta on haiguse läbi põdenud ja kas tal on tekkinud piisav immuunsus. Kuid teadlased ei ole veel kusagil maailmas jõudnud välja selgitada, kui palju peab teatud tüüpi antikehi inimesel olema, et ta oleks kaitstud edasiste nakatumiste eest. Küsimusele, kas on tekkinud piisav immuunsus, ei anna täna veel vastust ka SARS-CoV-2 antikehade kiirtestid, ja isegi mitte laboris tehtavad antikehatestid,” selgitavad arstid.

Eesti Arstide Liit saatis 7. aprillil avalikkusele erinevate arstlike erialade esindajate koostatud hinnangu SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kohta. Hinnang ei ole muutunud: SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kasutamise näidustus on piiratud ning, arvestades nende testide madalaid kvaliteedinäitajaid, ei ole need alternatiiviks praegu Eestis juba kasutusel olevatele erinevates laborites tehtavatele testidele.

Arstid näevad SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kasutamises ohtu Eesti inimeste tervisekäitumisele ja on mures selle võimalike tagajärgede pärast. Nende hinnangul on väga ohtlik, kui haiguse tunnustega inimene otsustab negatiivse SARS-CoV-2 antikehade kiirtesti alusel, et tal ei ole viirust ning ei pöördu arsti poole tõeliseks viiruse testimiseks. Samuti on ohtlik, kui positiivse testi tulemuse saanu peab ennast immuunseks ja leiab, et tema tervisekäitumises ei ole mingid piirangud enam vajalikud.

Lõuna-Korea arstid on tuvastanud haigusseisundid, mis prognoosivad Covid-19 tõsisemat kulgu

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 15, 2020

NordenBladet — Lõuna-Korea arstid on tuvastanud haigusseisundid, mis prognoosivad Covid-19 tõsisemat kulgu, ütles Yeungnami ülikooli meditsiinikeskuse professor.

Need teadmised võivad aidata arstidel leida haiguse varases staadiumis kõrge riskiga patsiendid ja muuta nende ravi prioriteediks, ütles Reuters´ile sisehaiguste professor June Hong Ahn.

Ahn ja teised Lõuna-Korea arstid kirjutasid ajakirjas Journal of Korea Medical Science avaldatud artiklis, et diabeet, kõrge kehatemperatuur, madal hapniku küllastus veres ja eelnev südamekahjustus on rasket Covid-19 kulgu prognoosivad tegurid.

Arstide meeskond ravis Lõuna-Korea puhangu epitsentris Daegu haiglas 110 koroonaviirusehaiget 19. veebruarist 15. aprillini. Yeungnami ülikooli meditsiinikeskuse 110 patsiendist 23-l tekkis raske Covid-19 kulg.

Professor Ahn ütles, et koroonaviirusega patsiendid, kellel oli neljast prognostilisest tegurist vähemalt kolm, sattusid raskesse seisundisse.

Eesti: Maaettevõtjad saavad soodsamad tingimused eriolukorrast mõjutatud projektide elluviimiseks

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 15, 2020

NordenBladet — Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise määruse muudatuse, mis loob ettevõtjatele eriolukorra järgselt soodsamad võimalused toetatud projektide elluviimiseks.

„Määruse muutmine on tingitud eelkõige vajadusest luua toetuse saajatele soodsamad võimalused toetatud projektide elluviimiseks olukorras, kus tänavu märtsis kehtestatud eriolukord mõjutas juba alustatud tegevuste lõpetamist, uute töökohtade loomist ja olemasolevate töökohtade säilitamist,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Määruse „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudatusega pikendatakse projekti elluviimise kestust ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes on esitanud taotluse 2018. aastal ning kes on kahe aasta jooksul peale toetuse määramise otsust jõudnud osa plaanitust ellu viia. Sellega antakse võimalus viia projekt ellu kahe aasta asemel kolme aasta jooksul.

Samuti leevendatakse toetuse saajal olevat kohustust säilitada töötajate arvu vähemalt kolm aastat pärast seda, kui PRIA on viimase toetuseosa välja maksnud. Eriolukorra tõttu oli toetuse saajatel töökohtade säilitamise nõude täitmine raskendatud ning seetõttu vähendati töökohtade säilitamise kohustuse kestust kuni 2020. aasta 12. märtsini.

Seni kehtinud reeglite kohaselt oli toetuse saajal hiljemalt ühe aasta jooksul pärast seda, kui PRIA oli viimase toetuseosa välja maksnud, kohustus luua taotluses esitatud arvul uusi täistööajaga töökohti, sõlmida töölepingud ja tagada, et loodud töökohad säiliksid ettenähtud aja. Määruse muudatusega ei kohustata edaspidi ettevõtjaid, kes esitasid taotluse enne 2020. aastat, eriolukorras ja ka sellest väljumise perioodil täitma uute töökohtade loomise ja säilitamise nõuet.

Eriolukorra mõjul võib ettevõtetel pärast investeeringuga seotud arvete tasumist ja enne toetuse väljamaksmist PRIA poolt tekkida raskusi riiklike maksude tasumisega. Selleks, et investeeringud saaks ellu viidud ja ettevõtted saaks investeeringute abil tulu teenida, ei kohaldata ajutiselt perioodil 12. märtsist kuni 31. detsembrini 2020. aastal toetuse saajatele toetuse väljamaksmisel riikliku maksuvõla puudumise nõuet.

Eesti Vabariigi põhiseaduse sajanda aastapäeva puhul toimub pidulik istung

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 15, 2020

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon peab täna Eesti Vabariigi põhiseaduse sajanda aastapäeva puhul piduliku istungi teemal „Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana“.

Istungil võtavad sõna president Kersti Kaljulaid, Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja peaminister Jüri Ratas.

Ettekannetega esinevad Riigikogu liige ajaloolane Jaak Valge ja Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht Jüri Raidla. Šveitsi kogemust jagab istungil osalejatega ajakirjanik Dario Cavegn. Taasiseseisvunud Eesti põhiseaduse sündi meenutavad Põhiseaduse Assamblee liikmed Tunne Kelam ja Ignar Fjuk.

Tervituseks saavad sõna justiitsminister Raivo Aeg, õiguskantsler Ülle Madise, riigi peaprokurör Andres Parmas ning Riigikogu fraktsioonide esindajad. Istungit juhib põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa.

Pidulik istung algab kell 11.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Eesti: Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab ravikindlustusraha väärkasutusi

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 15, 2020

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna avalikul istungil Haigekassa kontrollitegevust ravikindlustusraha väärkasutamise üle.

Arutelu ajend on Riigikontrolli kontrolliaruanne, mis tõi välja, et Haigekassa ei suuda oma kontrollitegevusega süsteemselt ennetada ega tuvastada ravikindlustusraha väärkasutusi.

Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on väga halb, kui ravikindlustuse pettuste puhul on karistused vaid sümboolsed ja Haigekassa selgitusel rakendatakse neid ainult äärmisel vajadusel. „Pettusega ongi tekkinud juba äärmine vajadus karistada ja selle vajaduse ennetamiseks on heidutus,“ rääkis Ligi. „Vahele jäämise risk ja karistus ei tohi ära tasuda.“

Ligi sõnul võimaldaks dokumentide automaatne võrdlus kontrollida rohkem arveid. „Kuna patsiendikontroll on teatud juhtudel ainus võimalus, tuleb ka see teavitamisega tõhusamaks muuta,“ ütles Ligi. Tema sõnul ei piirdu vastutus siin kaugeltki Haigekassaga. „Kuigi vastutav minister on ka selle nõukogu esimees, kuuluvad tema haldusalasse veel Tervise-ja Ravimiamet, kelle kõigi koostööst raviraha kasutuse aususe ja otstarbekuse tagamine sõltub,“ märkis komisjoni esimees.

Istungile on kutsutud on sotsiaalminister Tanel Kiik, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Katrin Reinhold, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli auditijuht Mart Vain ning teised sama institutsiooni esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.