Reede, märts 29, 2024

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
9157 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Riigikogu arutas Kaitseväe kasutamist merejulgeoleku missioonil

NordenBladet — Esimese lugemise läbis kaks eelnõu. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel“ eelnõu (211 OE) võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega operatsioonil Sentinel.

Ameerika Ühendriigid tegid 2019. aasta suvel algatuse luua rahvusvaheline merejulgeoleku koalitsioon IMSC (International Maritime Security Construct), mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus ja laevade turvalisus Hormuzi väinas ning edendada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Selle saavutamiseks on IMSC käivitanud operatsiooni Sentinel Hormuzi väina piirkonnas.

Eesti prioriteet on rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevad rahvusvahelised suhted, kaasa arvatud meresõiduvabaduse tagamine. Operatsioonil osalemisega annab Eesti oma panuse Lähis-Ida piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku suurendamisse. Eesti panustab 2020. aasta sügisel ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Bahreinis. Operatsioonil Sentinel osalemisega jätkab Eesti väga head kahepoolset koostööd rahvusvaheliste operatsioonide vallas strateegiliste partnerite Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga.

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (212 SE) kavandatav muudatus puudutab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötavaid inimesi, kellel senise volituste lõppemise asemel kohaldatakse edaspidi volikogu liikme volituste peatumist. Ametnikke kavandatav muudatus ei puuduta.

Eelnõu algatamise ajendiks on õiguskantsleri vastavasisuline taotlus Riigikohtule seisukoha võtmiseks. Riigikohus leidis, et kehtestatud piirangud omavalitsuse ametiasutuste töölepingulistele töötajatele ei ole vajalikud ning piiravad ülemääraselt kandideerimisõigust. Tulenevalt sellest peab ka komisjon vajalikuks piirangu pehmendamist ja toetab volituste lõpetamise asemel volituste peatamist.

Seadus on kavandatud jõustuma 17. oktoobril, mil jõustub ka Riigikohtu otsus. Sellest kuupäevast alates ei saa enam omavalitsuse ametiasutuse töötajatest volikogu liikmete volitusi ennetähtaegselt lõpetada.

 

Soomes soovitatakse oma maksuinfo üle vaadata, sest kinnisvaramaks ununeb paljudel maksmata

NordenBladet — Soome maksuamet tuletab meelde, et nüüd on inimestel tagasi- ja juurdemaksete ning kinnisvaramaksu tähtajad eri aegadel. Kui klient on jätnud sügisel maksud maksmata, saadab maksuamet kirja.

Näiteks tänavu saadetakse meeldetuletused viiendikule kinnisvaraomanikest. Enamikel juhtudel pole tegemist majanduslike raskuste, vaid unustamisega. Õigel ajal makstud maksud on aga kõigi huvides. Maksmata maksude pealt hakatakse arvestama intressi kohe järgmisest päevast, edastab maksuamet.

Maksude olukorda saab vaadata OmaVero veebiteenuses. Kui inimesel on makseraskused, saab teha maksegraafiku. Enamusel inimestel olid juurdemaksete tähtajad augustis või septembri alguses, vahendab MTV.

Maksude tähtajad 2020. aastal:

  • 1.7. juurdemakse tähtaeg, 44 000 klienti
  • 6.7. maksutagastuse päev, 90 000 klienti
  • 3.8. juurdemakse tähtaeg, 330 000 klienti
  • 4.8. maksutagastuse päev, 1,9 miljonit klienti
  • 6.8. kinnisvaramaksu tähtaeg, 1,9 miljonit klienti
  • 1.9. juurdemakse tähtaeg, 300 000 klienti
  • 4.9. maksutagastuse päev, 987 000 klienti
  • 7.9. kinnisvaramaksu tähtaeg, 143 000 klienti
  • 1.10. juurdemakse tähtaeg, 231 000 klienti
  • 6.10. kinnisvaramaksu tähtaeg, 1,2 miljonit klienti
  • 6.10. maksutagastuse päev, 116 000 klienti

 

Eesti: Reformierakond algatab taas haridussüsteemi muutmise ühtseks ja eestikeelseks

NordenBladet — Reformierakonna Riigikogu fraktsioon andis parlamendi menetlusse eelnõu, millega antakse valitsusele ülesandeks viia Eesti haridussüsteem ühtseks ja eestikeelseks.

Üleminek ühtsele Eesti koolile algaks lasteaiast ehk alusharidusest, kus üleminek peab olema läbi viidud 2024. aastaks. See loob eelduse üleminekuks ühtsele üldharidusele aastaks 2030.

Eelnõu järgi võimaldab riik koostöös kohaliku omavalitsusega teise emakeelega noortele õppida ühtses eestikeelses koolis tundma oma emakeelt ja kultuuri.

“Eesti vabariik saab peagi 30-aastaseks ja ühtsele eestikeelsele koolile üleminek on kogu aeg olnud prioriteet. Juba 1993. aasta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus seadis eesmärgiks, et aastaks 2000 on Eestis ühtne ja eestikeelne gümnaasiumiharidus, mida tänaseni aga ei ole. Endiselt on siin puudu Riigikogu poliitiline otsus,” märkis eelnõu üle andnud Riigikogu liige Signe Kivi. “Ühtne ja eestikeelne haridus tagaks olenemata noorte emakeelest neile konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu ja võimalused haridus- ja tööturul nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.”

Kivi sõnul on erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näidanud, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus võõrkeel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. “Seetõttu teeme ettepaneku viia alusharidus 2024. aastaks esimese sammuna üle ühtsele eestikeelsele õppele, selgitas Kivi.

Signe Kivi märgib, et muutusi hariduskorralduses on vaja. PISA testide järgi on Eesti venekeelsete koolide õppurite õppetulemused eestlaste omadest keskmiselt kehvemad. “Venekeelsete koolide õpilased on oma õppetulemustelt ligi aasta aega maas,” ütles Signe Kivi.

Kivi sõnul on Eesti ühiskond selgelt väljendanud valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks. Uuringute järgi soovib ligi 80% Eesti elanikkonnast, et eestikeelne õpe algaks lasteaias.

Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta seisuga Eestis muu emakeelega õppijaid venekeelses koolis 21 979 ja muu emakeelega õppijaid eestikeelses koolis 17 639. Viimane arv suureneb pidevalt osutades sellele, et huvi eesti keeles õppida kasvab, näiteks 2014 oli muu emakeelega õpilasi eestikeelsetes koolides 13 223.

“Reformierakond on sama ettepanekut teinud Riigikogus juba kolm korda. Ühiskond on valmis ning loodame, et seekord on poliitikutel selgroogu otsuse langetamiseks,” märkis Kivi.

Riigikaitsekomisjon: kaitsekulu peab jääma plaanitud nominaalsele tasemele

NordenBladet — Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas tänasel erakorralisel istungil kaitsekulu säilitamist olemasoleval tasemel ja võimaliku laenuraha kaasamist ning võttis vastu samateemalise avalduse.

„Seisame riigikaitsekomisjoniga ühiselt selle eest, et säilitada kaitsekulu vähemalt senisel plaanitud nominaalsel tasemel. Arvestades pingelist rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja pandeemiast tingitud kasvavat ebastabiilsust, on meil kohustus tagada Eesti riigi kaitsevõime jätkusuutlik areng.

Kaitsekulu kärpimine toob kaasa probleeme täna ja tulevikus ning nõrgestab riigikaitset. Vajadusel tuleb kaitsevõime edasiarendamiseks teha struktuurseid muutusi ja olemasolevaid võimelünki vähendada ka laenu abil.

Kaitseinvesteeringute planeerimisel tuleb lähtuda vajadusest elavdada Eesti majandust.“

Komisjoni istungil osalesid rahandusminister Martin Helme, kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

 

Kaasasündinud pimekurtusega inimeste kognitiivne hindamine varjatud võimete esiletoomiseks

NordenBladet — Põhjamaade Heaolukeskus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu on välja andnud raamatu spetsialistidele, kes tegelevad laste ja täiskasvanute kaasasündinud pimekurtuse korral tunnetuse uuringute ja hindamisega.

Pimekurtus on raskeloomuline nägemis- ja kuulmispuue. Maailma Pimekurtide Föderatsiooni (World Federation of the Deafblind) andmetel moodustavad pimekurdid maailma elanikkonnast 0,2–2%.

Kaasasündinud pimekurtusega inimestel on sageli varjatud tunnetuslikud võimed, mida teised nende ümber ei märka. Selleks, et teised saaksid paremini toetada vastavate oskuste omandamist, on vaja tööriistu, mille abil pimekurtide varjatud võimekus esile tuua. See raamat on loodud abivahendina erialaspetsialistidele kognitiivsuse hindamiseks, et seeläbi töötada välja sobilikud strateegiad kaasasündinud pimekurtusega inimeste võimete parimaks arendamiseks.

Raamatu eesmärk on muuta nende inimeste elu, kes sünnivad siia maailma pimekurtidena. Ühtlasi on see oluline täiendus seni antud valdkonnas tehtud uurimistöös. Teadmised aju ehituse ja funktsioonide kohta on viimastel aastatel suurenenud. Seetõttu on meil parem arusaam vaimset ja kognitiivset arengut mõjutavatest neuroloogilistest mehhanismidest.

Raamatust leiab hindamise eesmärgid, protseduurid ja analüütilised lähenemisviisid.

Loe väljaannet SIIN (inglise keeles)

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT