Reede, aprill 19, 2024

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
9157 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Riigikogu toetas Eesti ja Venemaa õigusabilepingu lõpetamist

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu kolm seadust, millega võimaldatakse kultuurkapitali nõukogul otsustada veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, soodustatakse kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel ning denonsseeritakse Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping.

Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse (338 SE), mis võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.

Seaduse alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb kord aastas esitada Riigikogule kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.

Seadusega soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.

Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Signe Kivi Reformierakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) (349 SE), millega võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mida muudeti, et meelitada kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust.

Uute reeglite eesmärk on ühtlustada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja riigis elamise tingimusi ning suurendada ELi sinise kaardi atraktiivsust. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.

Muudatustega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.

Seaduse järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Kui praegu võib kaardi valdaja olla sinise kaardi kehtivusajal töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis edaspidi võib ta olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse muudatustega ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel direktiivist tuleneva muudatuse, mis käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk seda, kas vastavat töökohta on võimalik täita liikmesriigi elanike või ELi kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist ning tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kuni kaks aastat.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse muudatustega kasvuettevõtte määratlust. Kui praegu on kasvuettevõte üksnes seaduses sätestatud tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing, siis muudatuse kohaselt võib kasvuettevõte edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse (362 SE), millega denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Denonsseerimise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.

Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), millega kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra, eriolukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni vajadustele.

Eelnõu lubab Kaitseliidu tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona. Praegu sõltub tegevliikme relvaga soetatava ja hoitava laskemoona kogus relva otstarbest ning muu otstarbe puudumisel tohib relvaga koos hoida 200 ja laskespordiks kasutamiseks kuni 5000 padrunit. Eelnõu kohaselt tohib Kaitseliidu tegevliige hoida koos relvaga 5000 padrunit relva või 10 000 padrunit hoiukoha kohta ja padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.

Samas kehtestatakse rangemad nõuded hoiukohale ja nende järelevalvele. Lisaks tekib relvaomanikule eelnõuga kohustus taotleda sellele relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud riigikaitse märge.

Kaitseliidu valvurile ja valves olevale inimesele antakse eelnõuga õigus kasutada elektrišokirelva, mis võimaldab ohutumat reageerimist kohtades, kus tulirelva kasutamine võib juures viibivatele kõrvalistele isikutele, näiteks siseruumides, olla ohtlik. Samuti lubatakse eelnõuga Kaitseliidu tegevliikmetel kasutada teenistusülesannete täitmisel isiklikke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse jahitulirelvadena kantud relvi. Lisaks lihtsustatakse eelnõuga kaitseliitlaste tervisnõuete kontrolli.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), millega sätestatakse seaduses keskkonnamüra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldatakse rakendamisel tekkinud probleemid. Muudatus aitab kaasa uute ehitiste kavandamisele tiheasustusaladel.

Seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga. Ühtlasi lahendab eelnõu õiguskantsleri viidatud probleemi, kus atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11, selle vastu aga 52 Riigikogu liiget.

Kolm eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõu (373 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek töötada 1. maiks välja õigusaktid, mis tagaksid koalitsioonilepingus kokku lepitud õpetajate palga jõudmise 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Samuti sooviti teha eelnõuga ettepanek kehtestada alates 2025. aastast õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel, mis on seotud nii töötasu tõusu kui ka koormusarvestuse ja lisatööülesannetega.

Läbirääkimistel võttis sõna Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 21 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE), millega sooviti tunnistada kehtetuks e-hääletamise võimalus ehk lõpetada Eestis e-valimised.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE), millega sooviti lõpetada Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmine. Kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra“ eelnõu (273 OE) esimene lugemine.

 

 

Erakondadeülene toetus Haapsalu raudtee taastamisele püsib

NordenBladet — Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm sai kohtumisel regionaalminister  Madis Kallasega ülevaate kavandatava liikuvusreformi põhisuundadest. Ministri sõnul tuleb  oluliselt suuremat tähelepanu pöörata ühistranspordi arendamisele, mille aluseks on kiire taktipõhine reisirongiliiklus.

Koos ühtse piletisüsteemi, mugavate ümberistumise võimalustega, peatuste juurde integreeritud auto- ja rattaparklate, tõhusa maakondliku bussiliikluse ja nõudepõhise transpordiga suudab selline lähenemine suurendada ühistranspordi kasutamist ning pakkuda inimestele kiiremaid ühendusi kogu riigis. Reisirongiliikluse üheks põhisuunaks on Turba-Rohuküla raudtee taastamine kiire elektriraudteena (reisirongide kiirus kuni 160 km/h).

„Taastatava raudtee järgmise, Turba-Risti ca 14 km lõigu ehitamisega on võimalik alustada kohe, kui on otsustatud finantseerimine,“ ütles SA Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu. „Ehitusluba on väljastatud ning maaküsimusi antud lõigul ei ole. Finantseerimine on võimalik CO2 vahenditest, mis on  2024. aasta riigieelarves keskkonnasõbralike projektide tarbeks olemas. Selleks on vaja valitsuse otsust,“ lisas Riisalu. Raudtee lõplik väljaehitamine Rohukülani on võimalik viie aasta jooksul, kui rahastamine on tagatud.

Kohtumisel anti toetusrühmale ülevaade rajatava raudtee hoolduskuludest ning lisanduvast dotatsioonivajadusest, mis on uuel raudteelõigul madalamad kui Eestis keskmiselt.

“Mul on väga hea meel selle üle, et  erakondade konsensuslik toetus Haapsalu raudtee uuestisünnile püsib ja tugevneb. Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm on tegutsenud riigikogu erinevate koosseisude ajal ja sinna on kokku kuulunud üle 100 saadiku kõigist parlamendis esindatud erakondadest,” ütles toetusrühma esimees Reili Rand. “Minister  Kallas tutvustab liikuvusreformi kava lähiajal riigikogu fraktsioonidele ja seejärel valitsusele. Et liikuda edasi praktiliste tegevustega, on vaja, et valitsus langetaks võimalikult kiiresti otsused, mis ühtlasi teenivad  kliima- ja regionaalpoliitiliste eesmärkide täitmist.”

Tänaseks on Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõigust taastatud Riisipere-Turba lõik, kus rongiliiklus avati 2019. aastal. Kogu raudteetrass Turbast Rohukülani on projekteeritud, lõikudele Turbast Haapsaluni on ehitusload väljastatud, Haapsalu-Rohuküla lõigu ehitusluba väljastatakse lähiajal.

Haapsalu-Riisipere raudteelõigul peatati reisijatevedu ajutiselt 1995. aastal. Raudtee taastamine on kajastatud kõigis peamistes Eesti arengudokumentides.

 

Pressiteade: Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär külastab Eestit ja osaleb Põhjamaade Investeerimispanga juhatajate nõukogu iga-aastasel koosolekul

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Karen Ellemann külastab 21.–22. märtsil Eestit. Visiidi raames osaleb ta Põhjamaade Investeerimispanga juhatajate nõukogu iga-aastasel koosolekul ning kohtub Eesti ministeeriumide, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajatega.

Karen Ellemannil on põhjalikud poliitilised teadmised mitmest olulisest valdkonnast. Ta on olnud aastatel 2007–2022 Taani parlamendi liige, lisaks kalandus-, soolise võrdõiguslikkuse ja Põhjamaade koostöö minister ning sotsiaal-, sise- ja keskkonnaminister. Ellemann on ka Taani Põhjala Ühingu endine esimees.

Kuigi Ellemanni jaoks on Põhjamaade piirkond juba väga tuttav, sest ta on varem olnud Taani Põhjamaade koostöö minister ja Põhjamaade Nõukogu liige, tunneb ta ka tugevat isiklikku sidet Balti riikidega. Ellemanni isa Uffe Ellemann-Jensen oli suur Eesti sõber, president Lennart Meri kauaaegne lähedane sõber ja Eesti iseseisvuse taastamise tuline toetaja. Ellemann-Jensenil oli siiras huvi kolme Balti riigi ajaloo vastu ja põhjalikud teadmised sellest ning see huvi on kandunud edasi tema tütrele Karenile, kes ütles järgmist: „Põhjamaade ja Balti riikide koostöö on olulisem kui kunagi varem. Minu arvates on tugevam koostöö vastus meie ees seisvatele probleemidele. Suudame nii paljud neist lahendada, kui teeme koostööd.“

„Koostöö“ on sõna, mida Ellemann kasutab tihti. Ta rõhutab sageli meeskonnatöö tähtsust tulemuste saavutamisel. Ta hindab Põhjamaade ja Balti riikide asutuste asjatundlikkust ja nende suurepäraseid jõupingutusi koostöö tegemisel Põhjamaade peaministrite visiooni elluviimiseks, et Põhja-Balti piirkond oleks 2030. aastaks kõige jätkusuutlikum ja integreeritum piirkond maailmas.

Lisaks poliitilistel kohtumistel osalemisele kohtub peasekretär ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse töötajatega. Kuna aastateks 2025–2027 kavandatakse uut Põhjamaade Nõukogu koostööprogrammi, keskendutakse aruteludes esinduse praegusele tööle ja tulevastele võimalustele.

Karen Ellemanni elulookirjeldus on kättesaadav siit: https://www.norden.org/en/information/karen-ellemann-resume

Põhjamaade sügis Tartus: Fääri saared ja fääri keele olukorrast

NordenBladet — 17. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Maailmakeelte ja Kultuuride Instituudis avalik loeng Fääri saarte keeleajaloost, võitlusest keelt elus hoida Taani valitsuse all ja fääri keele uutest väljakutsetest internetiajastul. Juba 21. novembril on toimumas järgmine üritus sarjast “Põhjamaade sügis Tartus” , kui  kell16.00-18.00 leiab aset loeng grööni keelest ruumis Lossi 3-328.

Ürituse eesmärk oli tutvustada Tartu Ülikooli tudengitele, õppejõududele ja külalistele vähemtuntud Põhjamaid. Fääri saarte teemalisel konverentsil osalesid eelkõige Skandinavistika osakonna õpilased ja õppejõud ning külalised väljaspool instituuti. Osalejad olid väga aktiivsed küsimuste esitamisel, mis näitas suurt huvi Fääri saarte vastu. Osalejad said uusi teadmisi ning loeng lõppes aruteluga ekspertide vahel. Selle üritusega ning islandi, grööni ja fääri keele loengutega Tartu Ülikoolis, mida toetavad Islandi SNU ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, astuti samm lähemale paremale skandinaavia keelte õpetamisele Eestis.

Loengus käsitleti järgmiseid teemasid:

  • kuidas on fääri õigekiri ja sõnade järjekord lausetes muutunud ja milliseid uusi laenväljendeid on kasutusele võetud;
  • miks on oluline, et kodus on võimalik suhelda ja vaba aega veeta fääri keelekeskkonnas;
  • miks on fääri dialektid grammatikas ühtlustunud;
  • miks on inglise keel Fääri saartel asendanud taani keele ja võtnud üle teise keele rolli, seda eriti tehnoloogia/ meedia/ mängude/ õppematerialide valdkondades, ja mida saame teha, et populariseerida fäärikeelset meediat ja tõlkevõimalusi suurtes IT-firmades (loe lisa “Ignored by Google, Faroese islanders set up their own online ‘translate’ service“);
  • kas Fääri saarte lugemus on vähenenud ja miks need, kes palju loevad, kasutavad inglise keelt vähem?

Koos külalislektori Zakaris Svabo Hanseniga said külalised kaasa mõelda mitmetel Fääri saari puudutavatel teemadel ja tutvuda lähemalt Fääri saarte keeleolukorraga.

Loengut korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, SNU, Fróðskaparsetur Føroya ja Tartu Ülikooli Skandinavistika osakond.

 

Soome: Börsielektri hind on kerkinud kümnekordseks ja selline olukord võib kesta nädalaid

NordenBladet — Suve jooksul jõudsid tarbijad odava elektriga harjuda, kuid viimastel päevadel on selle hind sellest hoolimata tõusnud. Riigi säästva arengu ettevõtte Motiva juhtiveksperdi Päivi Suur-Uski sõnul võib elektri börsihinnaga lepingu sõlminud tarbijal lähinädalatel olla keeruline valmistuda elektri hinna tõusuks.

Nüüd, kus on selline erandlik olukord, on raske teada soodsaid aegu, sest regulaarsust pole. Tarbijatel on lähipäevade või -nädalate hindu raske prognoosida, ütleb Suur-Uski.

Elektrihinna hüppeline tõus börsil on tingitud paljudest häiretest, näiteks Olkiluoto 2 elektritootmise peatamisest ning elektri edastamise piirangutest Rootsis ja Soomes. Asja mõjutab ka Fortumi Loviisa tuumajaama 37-päevane aastahooldus, vahendab Yle.
Näiteks eelmisel talvel teati, et öösel on odavam ja hommikuti ja õhtuti kallis. Nüüd on häireolukord veidi teistsugune ja veel ei tea, millal on odavad hetked, ütleb Suur-Uski.

Yle arvutas välja, kui palju võivad tavaliste elektriliste kodumasinate kasutamise hinnad varasemaga võrreldes tõusta.


Elektrihind Soomes 22.08.2023 (Allikas: NordenBladet.fi)

Näiteks sauna kütmine 1,5 tundi maksis varem 0,27 eurot, nüüd 2,48 eurot. Tesla-auto aku laadimine maksis enne 2,72 eurot, nüüd 24,80 eurot. Nõudepesumasina kasutuskord oli enne 3,4 senti, nüüd 31,01 senti.

Tänase laupäeva, 19. augusti keskmine elektrihind on 14,48 senti kilovatt-tunni eest ja homme pühapäeval 12,37 senti kilovatt-tunni eest.

Kuidas siis valmistuda elektri hinna tõusuks, kui on sõlmitud börsihinnaga elektrileping?
Järgmise päeva hindu saab lähemalt vaadata, mõelda, mida nendega teha, ja siis otsida soodsaimaid hetki, nendib Motiva juhtivekspert Suur-Uski.

Suur-Uski sõnul peaksid tarbijad soovi korral ka lähipäevadel hoiduma mõne kodumajapidamises kasutatava elektriseadme kasutamisest.

Võib ju mõelda, kas saame sel nädalal hakkama ilma sauna ja riideid pesemata, ütleb Suur-Uski.

Raske on hinnata, kui kaua olukord kestab, kuid see võib kesta kuni mitu nädalat.
Loodame, et see kestab ainult nädala. Samas on elekter börsil juba pikka aega tõesti soodne olnud, nii et see nädal ei põhjusta suurt kulu, märgib Suur-Uski.

Reaalajas Soome börsielektri hinda on võimalik jälgida NordenBladet.fi lehelt SIIN