NordenBladet – Vaimse kultuuripärandi all mõistetakse meie esivanemate elavat pärandit, mida kannavad kogukonnad ja üksikisikud oma oskuste, traditsioonide, kommete ja tavadega ning mida antakse edasi järeltulevatele põlvedele. Vaimse kultuuripärandi termin on üsna uus, see tuli käibele seoses UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsiooni vastuvõtmisega 2003. aastal.

Eesti ühines UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal. Konventsiooni järgi peab iga riik looma oma vaimse kultuuripärandi nimistu ja vajaduse korral võtma vastu juriidilisi akte selle kaitseks. Eesti vaimse kultuuripärandi registrit haldab Rahvakultuuri Keskus.

Alates 2003. aastast on UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas Kihnu kultuuriruum ning Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon. 2009. aastal kanti esindusnimekirja Seto leelo. 2014. aasta novembrist on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas ka Vana Võrumaa suitsusaunatraditsioon.

Vaimse kultuuripärandi nimistu vahendusel saad tutvuda põlvest põlve edasiantud teadmiste, oskuste, kommete ja tavadega, mis on olulised meile ja meie kaasaegsetele.







Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Kultuuriruumide eripärade väärtustamine
Üle 15 aastat on Kultuuriministeerium väärtustanud kultuuriruumide ehk pärimuslike kultuuripiirkondade pärandit. Kultuuriruum on ühtse identiteediga toimiv kogukond, kelle tegevusi saab liigitada vaimse kultuuripärandi valdkonda. Seetõttu on kultuuriruumide programmid viimastel aastatel olnud Kultuuriministeeriumi üks prioriteete.

Kultuuriprogrammide kaudu aitab riik kaasa kultuuriruumide vaimse kultuuripärandi säilimisele, püsimisele ja kogukonna tegevusele selles sfääris. Kultuuriruumide programmid on regionaalselt olulised, sest toetavad üldjuhul äärealadele jäävaid kogukondi, kus pärimuskultuur on paremini säilinud.

Kultuuriruumide programmid

Rahvakultuuriga tegelejaid on Eesti ühiskonnas väga palju ja nende hulk suureneb vaatamata sellele, et elanikkond väheneb. Rahvakultuuri populaarsus tagab selle, et iidsed traditsioonid püsivad elujõulisena ka tänapäeval. Tänu järjekindlale tegevusele ja pärimuse kandjatele püsivad elujõulised nii kandlemäng, koorilaul kui rahvariiete kandmise traditsioon. Need on vaid osa Eesti rikkalikust rahvakultuurist.

Rahvakultuurivaldkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.

Avafoto: NordenBladet/Helena-Reet Ennet