NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 73 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“.

Avalduse tekst:

„Mõistes hukka Molotovi-Ribbentropi pakti koos salaprotokollidega ning sellele järgnenud Balti riikide okupeerimise ja Poola jagamise kahe totalitaarse režiimi vahel, mis oli Teise maailmasõja puhkemise oluline eeldus;

võttes arvesse Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi 1989. aasta 24. detsembri  otsust, millega mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle salaprotokollid ning tunnistati salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks;

meenutades Riigikogu 2012. aasta 14. veebruari avaldust, millega mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivpoliitika ning nende isikute tegevus, kes nimetatud režiimide teenistuses sooritasid inimsusevastaseid kuritegusid;

tuletades meelde Euroopa Parlamendi 2019. aasta 19. septembri resolutsiooni, milles rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule;

avaldades toetust Poolale ja teistele Euroopa riikidele, kelle Venemaa Föderatsioon on viimasel ajal liigitanud Teise maailmasõja süüdlaste hulka,

Riigikogu:

taunib Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu, eitades Nõukogude Liidu rolli Teise maailmasõja ühe peamise algatajana ja veeretades vastutuse agressiooni ohvritele;

rõhutab, et Teine maailmasõda sai võimalikuks 1939. aasta 23. augustil  natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide otsese tagajärjena;

kordab, et Natsi-Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit ning teised totalitaarsed režiimid on süüdi inimajaloo enneolematu ulatusega massimõrvades, genotsiidides, küüditamistes ning elu ja vabaduste kaotuses;

kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist nii Eestis kui ka kogu maailmas, et ei ununeks totalitaarsete režiimide kuriteod, sest ajaloo tundmine suurendab võimet vastu panna demokraatiat ähvardavatele ohtudele;

peab vajalikuks toetada tegevusi, millega soodustatakse ajaloomälu ja mäletamist Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriikides;

rõhutab vajadust rääkida Eesti üldhariduskoolides totalitaarsete režiimide kuritegudest ja ajaloos demokraatiat ähvardanud ohtudest ning lülitada need teemad õppeprogrammidesse;

kutsub toetama totalitaarsete režiimide ohvrite mälestust jäädvustavaid projekte.“

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Lotman (I), Helle-Moonika Helme (EKRE) ja Jaak Juske (SDE).

Avalduse (140 AE) poolt hääletas 72 Riigikogu liiget ja vastu hääletas 1 saadik.

 

Allikas: Eesti Riigikogu