NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega soovitakse kaubalaevadele taas atraktiivseks muuta Eesti lipu all sõitmine, suurendada Eesti kaldasektorit ja taastada Eesti kui mereriigi rahvusvaheline maine.
Seadus täpsustab laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viib selle kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Tulumaksu erirežiim loodi Riigikogus mullu 13. veebruaril vastu võetud seadusega, millega määrati kaubalaevade ja väljapoole Euroopa Liitu rahvusvahelisi sõite tegevate reisilaevade personali töötasule tulumaksumääraks null protsenti.
Maksuerirežiimi põhitingimusi ei muudeta, vaid täpsustatakse üksiktingimusi. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 protsenti kaupade või reisijate rahvusvahelise veo kogutulust.
Samuti sätestatakse reegel olukorraks, kui laev teeb reise nii Eestis kui välisriikides. Kui Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50 protsendi ehk laev teeb peamiselt rahvusvahelisi sõite, on tonnaažikorda lubatud rakendada.
Täpsustatakse, et kontserni puhul ei saa kasutada tonnaažipõhist tulumaksurežiimi üksnes ühe äriühingu, vaid kogu kontserni kuuluvate tingimustele vastavate äriühingute suhtes. Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust. Varasema redaktsiooni järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.
Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (100 SE) planeeritud jõustumisaeg on 1. juuli 2020.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Kallo (K), Peeter Ernits (EKRE), Siim Kiisler (I) ja Annely Akkermann (RE).
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut
Esimese lugemise läbis elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (138 SE), millega võimaldatakse valitsusel kehtestada sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia kooskõlastamise nõue, et tagada seeläbi sidevõrkude kõrge turvalisuse tase. Seletuskirjas märgitakse, et võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnakute mõju minimeerimiseks ja poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE) ja Andres Metsoja (I).
Allikas: Eesti Riigikogu