NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõu (145 SE).
Eelnõuga tõkestatakse Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagatakse, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale. Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele. Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga. Füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.
Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötamiseks, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.
Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane. Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjate, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.
Kvalifitseeritud tööjõu ja oskustööliste vähesus Eesti majandussektorites on endaga kaasa toonud ettevõtjate suurenenud nõudluse välistööjõu järele. See omakorda on toonud kaasa olukorra, kus osad tööandjad eiravad välismaalaste seaduses sätestatud töötamise tingimusi või palgakriteeriumi nõuet. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE).
Eelnõuga viiakse seadused kooskõlla EL-i taimetervise määruse ja ametliku kontrolli tegemist reguleeriva määrusega, mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Selleks ajakohastatakse või tunnistatakse kehtetuks mitmed taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse sätted. Lisaks muudetakse taimekaitseseadust tingituna ELI vastava direktiivi muutmisest.
Taimekaitseseaduses on oluliseks muudatuseks majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine pea kõigile taimse istutusmaterjali müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Tegevusloa nõue kehtestatakse ka neile ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda näiteks puidust pakkematerjaliga ettevõtjatele, kes soovivad väljastada taimepassi.
Muutuvad taimetervise järelkontrolli rahastamise põhimõtted. Esmane järelevalvetoiming rahastatakse endiselt riigieelarve vahenditest. Järelevalvetasu kehtestatakse kontrolli eest, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumise tõttu. Ajakohastatud on ka taimetervise valdkonna riigilõivud, et katta ametliku kontrolli kulud.
Mahepõllumajanduse seaduses kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Muudatusena ei väljastata enam imporditud mahepõllumajandusliku toote turuleviimise lubasid, sest vastav EL-i impordisüsteem on muutunud. Ühtlasi ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et kompenseerida mahepõllumajanduse sektori kiirest arengust tulenev järelevalve kulude suurenemine. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE).
Konventsiooni eesmärk on kaitsta isiku eraelu puutumatust isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Konventsioon avati allkirjastamiseks 1981. aastal. Tehnoloogia areng ja informatsiooni üleilmastumine on isikuandmete kaitse valdkonnas kaasa toonud uusi väljakutseid, mistõttu on ka konventsioon vajanud kaasajastamist.
Protokolliga kehtestatakse õiguslik raamistik, et hõlbustada andmete liikumist üle piiri, kuid tagada nende töötlemisel tõhus isikuandmete kaitse. Protokolli koostamisel on arvestatud ka EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsioonidega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (144 SE).
Eelnõuga täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri auditi ettepanekutele.
Olulisema muudatusena tekib kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Praegu peab ametit teavitama üksnes sellise juhtumi toimumisest.
Seadusesse lisatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise kord. Praegu on Keskkonnaamet välismaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud kokkulepetest teenuste vaba liikumise kohta ja majandustegevuse seadustikust, kuid Keskkonnainspektsioonil puudub praegu võimalus nende ettevõtete kiirgustegevust kontrollida. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruar 2018. Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE).
Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, erihoolekandeteenuseid, turvakoduteenust, asendus- ja järelhooldusteenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse muudatustega nähakse esmasesse psühhoosi haigestunud inimestele ette võimalus saada rehabilitatsiooniravi ravimeeskonna hinnangul väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda. Muudatus on vajalik, kuna pakub esmasesse psühhoosi haigestunutele õigeaegset ja katkematut tuge ning paremat taastumist. Muudatused kavandatakse jõustada 1. jaanuaril 2021.
Eelnõuga luuakse paindlikkus, mis võimaldab laste huvidest lähtuvalt suurendada asendus- ja perekodu pere maksimaalset (kuuelapselist) suurust. Erandi tegemine on põhjendatud kui asendushooldust vajavad näiteks ühe perekonna lapsed, keda võib olla rohkem kui kuus.
Järelhooldusteenuse puhul laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi järelhooldusel viibivate noorte teenuse rahastamiseks toetusfondi vahenditest. Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel edaspidi toetusfondi vahendite arvelt toetada näiteks noori, kes õpingute katkestamise järgselt asuvad uuesti õppima. Muudatused kavandatakse jõustada üldises korras.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatusega antakse sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile võimalus tuvastada inimese puue ja puude raskusaste tööealistel inimestel terviseandmete alusel. Praegu peab taotleja puude raskusastme tuvastamiseks ise kirjeldama piirangute esinemist tegutsemisvaldkondade kaupa. Samuti võimaldatakse eelnõu kohaselt tuvastada muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks saamiseni. Praegu määratakse puue olenevalt raskusastmest üheks kuni kolmeks aastaks. Muudatus kavandatakse jõustada 1. aprillil 2020.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus annab Eesti Töötukassale võimaluse töötu isiklikult vastuvõtule kutsumise asemel nõustada teda telefoni (sh Skype) teel või e-töötukassa kaudu. Seni on see olnud võimalik kui töötu on haige, erivajadusega või osaleb samal ajal tööturuteenuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse MTÜ Nähtamatud Loomad 30. jaanuaril algatatud kollektiivse pöördumise “Karusloomafarmide keelustamine Eestis” ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.
Pöördumises tehakse ettepanek keelustada Eestis seaduse tasandil loomade kasvatamine ja paljundamine üksnes karusnaha saamise eesmärgil.
Menetlusse võeti veel Erakonna Eestimaa Rohelised 5. veebruaril algatatud kollektiivne pöördumine „Ilutulestik ilma ohvriteta“ ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.
Pöördumises tehakse Riigikogule ettepanek täiustada pürotehniliste toodete müügi ja kasutamise regulatsiooni. Põhjendusena tuuakse, et ilutulestikud on levinud üle maailma, kuid aina enam võetakse sõna nende piiramiseks. Põhjus on lihtne: ilutulestikul on rida kahjulikke kõrvalmõjusid keskkonnale, inimestele ja loomadele, rääkimata mõttetust rahakulust. Kuna Eestis, erinevalt paljudest teistest riikidest on pürotehniliste toodete müük lubatud aastaringselt, algab stiihiline paugutamine juba novembris ja kestab jaanuari keskpaigani.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee
Allikas: Eesti Riigikogu