NordenBladet — Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Reinsalu ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, kes keskendusid Eesti välispoliitilisele edule, välispoliitika prioriteetidele ning rahvusvahelise ja regionaalse koostöö olulisusele.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul väljendab Eesti tänast välispoliitilist edu meie kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse. „Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on selge märk meie diplomaatia küpsusest ja usaldusväärsusest,“ rääkis Reinsalu. Ta märkis, et Eestile kaasneb liikmesusega vastutus tugevdada julgeolekut kogu maailmas ning võimalus seista rahvusvahelisest õigusest ja reeglite põhisest korrast kinnipidamise eest. Samuti kasutab Eesti Reinsalu sõnul Julgeolekunõukogu perioodi liitlassuhete tugevdamiseks ning meie riigi kui inimõigusnormide eest seisja ja mitmepoolse diplomaatia toetaja tutvustamiseks.

Minister rõhutas, et Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb globaalne, regionaalne ning eelkõige Eesti Vabariigi rahvuslik julgeolek. Eesti julgeoleku alustalaks jäävad tema sõnul iseseisva kaitsevõime kõrval ka head liitlassuhted ja kollektiivkaitse. Seejuures märkis Reinsalu, et Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus, koostöö ning NATO heidutuse ja kaitsehoiaku jätkuv tugevdamine.

Julgeoleku tugevdamine on välisministri sõnul prioriteediks ka regionaalses koostöös ning Eesti eesistumise ajal Balti Ministrite Nõukogus ja Põhja-Balti 8 koostööformaadis. Reinsalu tõi välja, et jätkuvalt on oluline ka idapartnerite toetamine ning koostöö süvendamine ja mitmekesistamine Ameerika Ühendriikidega. Oluliste näidetena piirkonna riikide liitlas- ja partnerlussuhete süvendamisest mainis ta valitsuse taotlust saada 2021. aastal Arktika Nõukogu vaatlejastaatus ning Eesti initsiatiivi Kolme Mere Algatuses.

Välisministri sõnul on eesmärgiks mõjukas ja tugev Eesti tegusas Euroopa Liidus. Ta kinnitas, et Eesti seisukohtade järgi peab Euroopa Liit jätkama avatud uste poliitikat. Seetõttu toetab Eesti läbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ette antud kriteeriumite alusel. Samuti tõi minister välja, et Eesti valitsus toetab kliimaeesmärke, lähtudes sellest, et riigid säilitavad suveräänsuse maksuküsimustes ning muutused viiakse läbi selliselt, et piirkondlik konkurentsivõime säilib.

Rääkides „Eesti välispoliitika arengukavast 2030“, märkis Reinsalu, et tugevdatakse kolme põhilist tegevussuunda – julgeolekut, rahvusvaheliste suhete stabiilsust ja kestlikku arengut ning välismajandust ja eestlaskonda võõrsil. Ministri sõnul pööratakse arengukavas ja edasiste tegevuste kavandamisel erilist tähelepanu väliseesti kogukonnale, kes on näidanud üles suurt huvi ning valmisolekut toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid, aga ka laiemalt panustada Eesti positiivse maine tugevdamisesse.

Lõpetuseks rõhutas minister, et välispoliitikat ellu viies peetakse läbivalt silmas Eesti riigi maine ja mõjukuse kasvu. „Välispoliitika ülesanne on tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kaitse,“ ütles Reinsalu.

Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Eesti viimased paar aastat tõusnud ennenägematult kõrgele välispoliitilisele orbiidile. „Täna ja veel pea kaks aastat on Eesti jaoks mõneti välispoliitiline tähetund, mis ennekõike rikas võimalustest, mida kasutada. Meie juhime praegu Balti riikide koostööd, samuti Balti riikide ja Põhjamaade partnerlusprotsesse,“ rääkis ta. Eesmaa sõnul kuulub Põhja-Balti koostööformaadi ning Balti Ministrite Nõukogu Eesti eesistumise prioriteetide hulka julgeolek, ühenduvus, regionaalsed energia- ja transpordiprojektid  ning digikoostöö.

Eesmaa kõneles, et väliskomisjon toetab Eesti aktiivust Kolme Mere Algatuses ning Arktika Nõukogu vaatlejastaatuste taotlemisel. Ta märkis, et eelkõige on fookuses aga Eesti liikmesus ÜRO Julgeolekunõukogus. „Julgeolekunõukogus seisavad ees veel ligi kaks aastat tööd, mis Eestile lisab nii mainet kui võimalusi rahuvahendaja nõudlikus töös,“ rääkis ta. Erakordselt tähtsana mainis väliskomisjoni esimees veel transatlantiliste suhete hoidmist ja edendamist ning märkis, et palju on teha idapartnerluse arendamisel.

Eesmaa rõhutas oma kõnes rahvusvahelise diplomaatia ja välisteenistuse olulisust ning seeläbi Eesti esindatuse tagamist ja tõstmist. Tema sõnul kiidab komisjon igati heaks Eesti saatkondade avamise Lõuna-Koreas ning Singapuris. Ta märkis, et välisteenistuses töötavaid inimesi peab senisest rohkem toetama, muuhulgas nende karjääriplaanides. Samuti kiitis Eesmaa Eesti kõrgkoolide valmidust ja tahet välisekspertide koolitamisel ning diplomaatide ettevalmistamisel.

Esimehe sõnul on komisjon viimastel kuudel erilist tähelepanu pööranud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisele ning aidanud välja töötada Eesti seisukohti kahe riigi vaheliste tulevaste suhete osas. Eesmaa rõhutas, et Eesti huvides on jätkata tihedat koostööd – nii laiaulatusliku vabakaubanduslepingu puhul kui ka julgeoleku, kaitse- ja välispoliitika, digi- ning hariduse ja teaduse valdkonnas.

Eesmaa kinnitas, et Riigikogu väliskomisjon osaleb aktiivselt Eesti välispoliitika kujundamisel, välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse välispoliitilist tegevust. Dokumendi „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ puhul peab komisjon Eesmaa sõnul oluliseks suhtlust väliseesti kogukondadega ning lähtub arengukava menetledes sellest, et see ühilduks paljude temaatiliste ja riigipõhiste strateegiatega ning moodustaks ühtse terviku.

Lõpetuseks peatus väliskomisjoni esimees Euroliidu pikaajalisel eelarvel. Ta märkis, et Eesti arvates tuleks vastu võtta ambitsioonikas mitmeaastane finantsraamistik, mis tagaks peamiste poliitikavaldkondade, näiteks regionaal- ja põllumajanduspoliitika, kuid ka välispoliitika järjepidevuse.

Välispoliitika arutelu läbirääkimistel võtsid sõna Marko Mihkelson (R), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Ruuben Kaalep (EKRE), Mihhail Lotman (I), Raimond Kaljulaid, Oudekki Loone (K), Peeter Ernits (EKRE) ning välisminister Urmas Reinsalu.

Tänaseks kavandatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) ei arutatud seoses täiskogu tööaja lõppemisega. Eelnõu esimene lugemine on homsel istungil.

 

Allikas: Eesti Riigikogu