NordenBladet — Kas leppida teaduses inglise keele pealetungiga või ujuda vastuvoolu ja teha teadust ka emakeeles? Seda kogunevad kolme kõrgkooli keeleteadlased jaanuarikuu viimasel päeval arutama haridus- ja teadusministeeriumisse.
„Emakeelse terminivara mõju inimese vaimsele ja isiksuslikule arengule tervikuna on hindamatu,” leiab Eesti Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver. Tema sõnul on heade, eesti keelde sobivate terminite loomine ja levitamine igal alal kõigi teadlaste ja kogu Eesti asi tervikuna.
Oluline on Sihveri sõnutsi seegi, millise sõnumi me anname praegustele noortele akadeemilise eesti keele kasutusvõimaluste kohta ning kelle vastutusalas on terminiarendus.
Erialakeelele keskenduval seminaril on sel aastal fookuses valdkonna praktiline külg. Üheskoos otsitakse vastuseid küsimustele, milline on hea termin ja millistest kaalutlustest terminivalikul lähtuda? Näidetele tuginedes arutlevad teadlased, õppejõud, tõlkijad, toimetajad jt terminihuvilised eestikeelse terminiarenduse, -kasutuse ja -loome üle.
Terminipäevakut korraldavad Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool ja Kaitseväe Akadeemia. Päeva põhiesineja on Kaitseväe Akadeemia esindaja Reet Hendrikson. Üritus algab haridus- ja teadusministeeriumi (Munga 18, Tartu) saalis kell 12.