NordenBladet — Eesti Maaülikooli metsakasvatuse töörühmas tehtud uuring näitab, et uuendades metsa turberaie* abil on kasvama hakkavate noorte puude kasvukiirus võrreldes lageraiejärgse metsakultuuriga oluliselt aeglasem.

Ühiskondlik arvamus lageraie suhtes on kriitiline. Sellest tulenevalt soovitatakse metsade uuendamisel kasutada alternatiivseid raieviise, nagu turbe- ja valikraie, ning rakendada püsimetsandust. Viiside võrdlemiseks rajati 2012. aastal Järvselja õppe- ja katsemetskonda männiku uuendamiseks erinevate turberaieviiside (veer-, häil- ja aegjärkse raie) näidis-võrdluskatseala.

Saadud metsauuenduse mõõtmistulemuste põhjal ilmus äsja artikkel rahvusvahelises teadusajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research. Artikli juhtivaks autoriks on Eesti Maaülikooli metsanduse eriala doktorant Martin Tishler.

Selgus, et rakendades aegjärgset raiet, kus jäeti peale raiet kasvama 160 puud hektari kohta, oli tekkinud männiuuenduste kasv võrreldes lageraiega poole aeglasem. „Nii võib esimese kuue raiejärgse aastaga puude kõrguskasvus kaotada kaks kuni kolm aastat,“ rääkis Tishler tulemustest. Turberaie puhul on peamiseks kasvu piiravaks teguriks alles jäetud vanametsa puude juurekonkurents.

Lisaks võrreldi katse käigus külvi ja istutatud taimede kasvukiirust. „Kasutades looduslikku või inimese poolt tehtud külvi, kaotaksime võrreldes istutatud taimedega kasvukiiruses esimesel kuuel aastal 1-2 aastat,” võrdles doktorant.

Tishleri sõnul olid peale esimest turberaie järku männiuuenduse jaoks kõige soodsamad tingimused veerraiel (langi laius 30 meetrit), mis on oma olemuselt kitsas lageraie. „Vahepealseid tulemusi andis häilraie, kus puistusse raiuti kuni 35-meetrise läbimõõduga ringikujulised häilud, kuid ka selle raieviisi korral täheldasime häilu servas kasvavate vanametsa puude tugevat pidurdavat mõju,“ lisas ta.

Uurimuse tulemused turberaiel tekkiva metsauuenduse kasvukiiruse aeglustumisest on aluseks turberaieviiside ökonoomilisel hindamisel. „Metsades, kus lageraie on keelatud, võiks aegjärksel raiel viia metsa täiuse 30 protsendini või isegi alla selle,“ soovitas Tishler. Häilraie korral tuleks kasutada maksimaalse lubatud suurusega häile või rakendada maastikule sobitatuna veerraiet. Nii nagu lageraie korral, võib metsaomanik ka turberaiel kasutada lisaks looduslikule külvile täiendavat metsaistutust.

__________________________________________

* Turberaie on uuendusraie, mida pika aja (paarikümne aasta) jooksul korduvate raiejärkudega (raiejärkude vahe peab olema vähemalt viis aastat, raieaastaid arvestamata) tehakse loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks ja uuenduse üleviimiseks uue metsapõlve koosseisu.

Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks:

  • Aegjärkse raiega raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajusalt üle kogu raielangi, raieküpsed puud raiutakse paarikümne aasta jooksul kahe või enama (tavaliselt mitte enam kui kolme) raiejärguga;
  • Häilraiega raiutakse uuendamisele kuuluv mets raielangil puid korduvate raiejärkudega rühmiti eemaldades, millega moodustuvad noore metsa kasvuks sobivad ja iga raiejärguga suurenevad häilud;
  • Veerraiega raiutakse uuendamisele kuuluv mets kitsaste ribadena (korraga lagedaks raiutava riba laius ei ole suurem kui puistu kõrgus) lageraie korras, korduvate raiejärkudena, kusjuures naaberriba ei raiuta lagedaks enne, kui eelmine on kaetud piisava elujõulise metsauuendusega, küll aga võib samaaegselt ühe riba lageraiega raiuda naaberribalt puid üksikult või rühmiti metsauuenduse tingimuste parandamiseks.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT