NordenBladet — Riigikogu nimetas tänasel istungil Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA PA) Eesti delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmanni ja asendusliikmeks Vilja Toomasti.  

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine“ (95 OE) nimetati Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast. Otsuse poolt hääletas 89 Riigikogu liiget.

Väliskomisjoni liikmed tegid komisjonis toimunud arutelude järel ettepaneku nimetada Eesti delegatsiooni tegevuse tugevdamiseks kolmas asendusliige järgides ENPA põhikirjas toodud nõuet arvestada poliitiliste jõudude jaotust ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust rahvusparlamendis. Toomasti kandidatuuri esitas Reformierakonna fraktsioon.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine“ (96 OE) arvati delegatsiooni koosseisust välja Jaak Madison seoses tema volituste lõppemisega ja nimetati delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann. Reitelmanni kandidatuuri esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Otsuse poolt hääletas 52 ja vastu 44 Riigikogu liiget, 1 saadik jäi erapooletuks.

Pärast tänaste otsuste vastuvõtmist on ENPA PA Eesti delegatsioon kuueliikmeline: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Indrek Saar, Raivo Tamm ja Vilja Toomast.

Otsuse vastuvõtmisele eelnes diskusioon delegatsiooni liikme sobivuse üle sellesse ametisse.

Läbirääkimistel võttis sõna Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Marko Mihkelson, kelle sõnul hääletas fraktsioon otsuse vastu. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon nimel kõneles Urmas Reitelmann.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (45 SE) soovitakse välisteenistus ühtlustada üldise avaliku teenistuse põhimõtetega. Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest.

Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (98 SE) luuakse õiguslikud alused arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Haigekassa eelarvest alates 2020. aastast.

Eelnõu näeb ette residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri baasasutuse korralduskulude rahastamise riigieelarvest. Arst-residendi tööjõukulud hüvitab edaspidi Haigekassa. Seni on kõik residentuuri kulud rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

Kavandatud muudatused puudutavad eeskätt Haigekassat, mis hakkab Sotsiaalministeeriumi asemel hüvitama Tartu Ülikoolile arst-residentide tööjõukulu. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. Samuti puudutab eelnõu Tartu Ülikooli, kellele lisandub Sotsiaalministeeriumi kõrval täiendav residentuuritellimust rahastav lepingupartner – Haigekassa.

Valitsuse 21. oktoobril algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (99 SE) luuakse võimalused Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures tegutseva riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks. Eesmärk on registrite (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) omavaheline sidumine. Muudatused annavad võimaluse tagada andmete korrektsus ning võimalus neid isikustamise kaudu omavahel seostada. See omakorda tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi vahel. Korrastatud ja omavahel seotud registriandmed võimaldavad saada ka tervikpildi haiguse levikust Eestis ning saada adekvaatset statistikat teenuse mahtude prognoosimisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik tuvastada. Selleks kodeeritakse narkomaaniaravi alustamisel ja lõpetamisel patsiendi isikukood unikaalse NARIS-e koodiga, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Teenuse osutaja jaoks on patsient alati isikustatud ravijuhu alguses ka juba praegu, kuid NARIS-es need andmed ei kajastu.

Edaspidi hakatakse NARIS-sse andmeid sisestama iga narkomaaniaravi juhtumi kohta isikustatult. Teiste registrite puhul tehakse seda juba praegu. Näiteks sisestatakse patsiendi andmed isikustatult tuberkuloosiregistrisse. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu tõstetakse NARIS-e turvaklassi ja nähakse ette juhud, millal on õigus teistele isikutele andmeid väljastada.

Muudatus ei puuduta narkomaaniaravi pakkuvaid teenuse osutajaid. Kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda vaid Tervise Arengu Instituudi töötajate töökorraldus.

 

Allikas: Eesti Riigikogu