NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) reform on vajalik ja Eesti toetab seda järgmisel reedel toimuval euroala riikide tippkohtumisel Brüsselis.

„Oleme ESMi reformi valitsuses ja riigikogus arutanud mitu korda, viimati 6. juuni istungil. Oleme toetanud ESMi laenude otsustusprotsessis tasakaalustatud lahenduse leidmist. See tähendab, et kriisilahendusfondile laenuandmise otsuseid saaks erandjuhtudel suure kriisi puhul teha piisavalt kiiresti, kuid arvestades ka liikmesriikide põhiseadustest tulenevaid pädevusi. Vajadusel peab olema tagatud nii kiireloomuline otsustamine kui ka näiteks riigikogu kaasamine otsustamisesse ja Eesti seisukoha kujundamisse,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Ratas lisas, et ESMi reform on Eestile vajalik ja kaitseb ka meie maksumaksjat. „Eesti on toetanud euroala erinevate kaitsemehhanismide tugevdamist, et ELi liikmesriikidel ei oleks vaja kasutada maksumaksja raha võimalike finantssektori raskuste lahendamiseks. ESMi reform on järgmine müürikivi euroala vastupidavaks muutmisel ja aitab kaasa sellele, et pankade probleemid lahendatakse nende endi käest kogutud kriisilahendusfondist. Ainult juhul, kui ka kriisilahendusfondi vahenditest ei piisa, saab kaaluda laenu ESMist. Reformiga murtakse riikide ja pankade nõiaring, mis tekitas 2008. aastal alanud finantskriisis doominoefekti, kus riigid sattusid suurte pankade päästmise tõttu ise rahalistesse raskustesse. Seetõttu toetab Eesti järgmisel nädalal ESMi lepingu muudatust.“

Järgmisel reedel, 21. juunil toimub Brüsselis 27 liikmesriigi osalusel euroala tippkohtumine. Sellel kohtumisel käsitlevad ELi riikide juhid pangandusliidu arenguid, ESMi reformi ja euroala eelarvet.

Taust:

• Liikmesriigid toetasid euroala tippkohtumisel ESMi reformi konsensuslikult juba detsembris. Juunis tuleb detsembri otsuse alusel kokkuleppele jõuda ESMi aluslepingu põhijoontes. ESMi aluslepingu muudatus peaks valmima 2019. aasta detsembriks, mille järel tuleb ESMi lepingu muudatus heaks kiita valitsuses ja seejärel ratifitseerida riigikogus.  

• Eesti toetab ESMi reformi ja seda, et ESMist saab laenuandja pangandusliidu kriisilahendusfondile. ESMi laenu kriisilahendusfondile kasutataks vaid äärmisel juhul, kui mastaapse kriisi korral panga omanikud on kriisikulusid kandnud ja kriisilahendusfondi vahendid on ammendunud.

• Reeglina on ESMi otsused ühehäälsed. Ainult erandjuhtudel, see tähendab kui otsuse viibimine seaks ohtu euroala stabiilsuse, võib rakendada otsustamist 85-protsendilise häälteenamusega. Just erandjuhtude otsustamiskorra kohta on olemas 2012. aastast pärinev Riigikohtu lahend. Selle lahendi järgi erandjuhtudel kasutatav 85-protsendiline häälteenamus küll riivab Eesti põhiseadust, kuid riive on proportsionaalne ja põhjendatud, sest finantssüsteemi stabiilsus on Eesti huvides. Seni pole erandjuhtudel kasutatavat 85-protsendilist häälteenamust otsustamisel kordagi kasutatud.

 

Allikas: Eesti Riigikogu