NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 27. mail algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE).
Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada 25 protsenti õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid piirikaubanduse ohjamise eesmärgil. Seletuskirjas märgitakse, alkoholi aktsiisimäärade langetamise eesmärk on anda võimalus ettevõtjatele vähendada alkoholi hindasid aktsiisimäära vähendamise arvelt, et ohjata 2015. aastast hoogustunud alkoholi piirikaubandust Läti suunalt. Alkoholi odavnemise tulemusena võivad väheneda alkoholi Lätist soetamise kogused ja kasvada Eestist, sh põhjapiiril, ostetud alkoholi kogused.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on riigieelarve tulude kiireloomulise küsimusega. Valitsuse 23. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis aastateks 2019-2023 nähakse ette aktsiisimäärade vähendamine maksutulude Eestisse toomise eesmärgil. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (25 SE).
Enam kui kolm kümnendit tagasi loodud konventsioon on praeguseks aegunud ja ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust. Konventsiooni järgimine võib mõnel juhul isegi suurendada turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel, näiteks märulipolitsei ebaproportsionaalne kasutamine.
2016. aastal koostati Euroopa Nõukogus uuem, kaasajastatud konventsioon, mis keskendub lisaks vägivalla ohjamisele ka turvalisusele ja heale teenindusele võistlustel. Selleks, et Eesti saaks liituda uuema konventsiooniga, on vaja denonsseerida varasem leping. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (26 SE).
Põhja-Makedoonia ühinemine NATOga tugevdab organisatsiooni ja selle liikmesriikide julgeolekut ja välispoliitilist olukorda, sest sellega kasvab julgeolek ja stabiilsus Euroopas. Lisaks kinnitatakse sellega, et avatud uste poliitika kui üks NATO suurimaid edulugusid on jätkuvalt elujõuline ja täidab oma peamist ülesannet, milleks on demokraatia ja õigusriigi põhimõttele toetuva julgeoleku ja stabiilsuse vööndi laiendamine Euroopas.
Seletuskirjas tuuakse olulise asjaoluna välja, et Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 järgi käsitatakse relvastatud rünnakut selle lepingu osalisriigi vastu relvastatud rünnakuna kõigi osalisriikide, ka Eesti vastu, millele tuleb vastata kollektiivkaitsega. Protokolli jõustades võtab Eesti seega kohustuse kaitsta Põhja-Makedooniat ja Põhja-Makedoonia Eestit.
Protokoll jõustub selle II artikli kohaselt siis, kui kõik Põhja-Atlandi lepingu osalisriigid on teatanud Ameerika Ühendriikide valitsusele protokolli heakskiitmisest. Varasemat praktikat arvestades võib heakskiitmisprotsess kesta kuni poolteist aastat. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE).
Kokkulepe loob võimaluse rahvusvahelise regulaarliini pidamiseks kahe riigi vahel. Näiteks võimaldab kokkulepe tunnustada lennukõlblikkuse sertifikaate, pädevustunnistusi ja litsentse ning reguleerib lennugraafikute kinnitamise protseduure. Praeguste plaanide kohaselt hakkab Tallinn-Dubai liini 2019/2020 talvel opereerima Dubai Aviation Corporation, Flydubai nime all, ning see oleks esimene lennuliin Eestist väljapoole Euroopat. Lennuliini avamine loob paremad võimalused lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse.
Valitsus kiitis kokkuleppe eelnõu heaks 15. oktoobril 2015 ning välisministrid kirjutasid sellele alla 28. septembril 2018. aastal New Yorgis.
Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Venemaa, Ukraina ja Hiinaga.
Kokkulepe reguleerib ka maksuküsimusi (pardavarude ja lisavarustuse maksuvabastused lennuettevõtjale), mis on vajalik põhiseaduse kohaselt sätestada seadusega. Seetõttu on kokkulepe vajalik Riigikogus ratifitseerida.
Kokkulepe jõustub peale riigisisese menetluse lõpetamise kohta diplomaatiliste nootide vahetamist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu aktsionäride õiguste vastav direktiiv, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlemist. Direktiiv puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil.
Eelnõuga suurendatakse aktsionäride võimalusi kujundada börsiettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamispoliitikat. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada üldkoosolekule hääletamiseks vähemalt iga nelja aasta tagant. Lisaks peab ettevõte igal aastal avaldama oma veebilehel juhtide tasustamisaruande, kus on nimelised andmed juhtide tasu kohta.
Muudatustega paranevad börsiettevõtete võimalused tuvastada oma aktsionäre, eeskätt suuremaid aktsionäre, kellel on üle 0,5 protsendi ettevõtte aktsiatest ning kes hoiavad oma aktsiaid esindajakontol. Esindajakonto on konto, mille vahendusel hoitakse aktsiaid teise isiku jaoks – näiteks võib pank hoida kliendi aktsiaid oma kontol.
Fondivalitsejatel tuleb muudatuste jõustudes hakata avalikustama veebilehel ka kaasamispoliitikat ja kord aastas ülevaadet selle elluviimisest. Kaasamispoliitika kirjeldab, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas äriühingutesse investeerimisel aktsionäriõiguste rakendamisega. Tuleb välja tuua, kuidas jälgitakse äriühingu strateegiat, finantsilist tulemuslikkust, riske, juhtimist ja teisi olulisi küsimusi. Eelnõu puudutab ka Euroopa Liidu prospektimäärust, mis reguleerib väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti nõudeid. Prospekti järgi saab investor otsustada, kas pakutavatesse väärtpaberitesse investeerida.
Eelnõu kohaselt võiks edaspidi prospekti koostada rahandusministri määruse nõuete kohaselt, kui väärtpaberite avaliku pakkumise maht on alla 8 miljoni euro. Praegu kehtiv künnis on 5 miljonit eurot. Künnisest suurema pakkumise prospekt tuleb koostada Euroopa Liidu prospektimääruse rangemate nõuete järgi. Alla 2,5 miljoni euro suuruse väärtpaberite avaliku pakkumise korral ei pea ettevõte prospekti koostama. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 27. mail maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE).
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv liikmesriikide vahel tulu või kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise kohta, mis kohaldub maksulepinguga hõlmatud tulu- ja kapitalimaksudele.
Kavandatud muudatused annavad detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid piiriüleste maksuvaidluste lahendamiseks võrreldes olemasolevate võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimisel. Samuti annavad muudatused kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdavad protsessis maksumaksja õigusi. Maksuvaidluse lahendamise lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide, kui maksumaksja sellega nõustub.
Seletuskirjas märgitakse, et aastas esitatakse maksu- ja tolliametile maksulepingute alusel kümmekond topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlust. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) statistika kohaselt on Eesti lahendanud maksulepingu alusel esitatud topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlused kuue kuu jooksul.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul on kavas maksu- ja tolliametile anda õigus maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuse vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks. Vedelkütuse seaduses on kavas kütuse käitlemise andmekogust andmete saajate hulka lisada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur ning keskkonnaministeerium.
Seadus on kavandatud jõustuma 30. juunil 2019. Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018 või hiljem alanud maksuperioodi puudutava vaidlusaluste küsimuste lahendamisel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.eepäringud: press@riigikogu.ee
Allikas: Eesti Riigikogu