NordenBladet — Psühholoogia professorid Jose M. Mestre ja Kimberly A. Barchard on määranud emotsionaalse intelligentsuse oskuseks, mille abil inimene tunneb, mõistab, väljendab ja kontrollib oma emotsioone. Selle hulka kuulub ka oskus teises inimeses emotsioone märgata.

Emotsionaalne intelligentsus hakkab arenema juba varajases vanuses. Laste emotsioonide teemal kirjutava veebilehe Romper sõnul algab see arenema juba siis, kui laps õpib suhtlema.

Vanemad saavad last aidata, et ta oskaks oma tundeid paremini väljendada, kirjeldada, selgitada probleemseid olukordi, suhelda ja teiste inimestega suhteid sõlmida.

Lapsevanemad saavad nende märkide põhjal otsustada, millisel tasemel tema lapse emotsionaalne intelligentsus on.

Nutt
Väike laps oskab juba beebist peale väljendada, mida ta tunneb. Hiljem suunatakse lapsi rohkem vaos olema, et nad ei nutaks ja katkestatakse negatiivsed tunded. Sedasi ei soovitata – laske lapsel kõik tunded välja elada. See tekitab temas turvalisuse tunnet ja seda, et teda kuulatakse ära.

Empaatia
Oskus tunnistada teise inimese emotsionaalset seisundit ja näidata mõistmist ning kaastunnet ei ole isegi täiskasvanule lihtne, rääkimata lastest. Psühholoog Lisa Firestone´i sõnul on empaatiline suhtumine (lohutamine ja kallistamine) teise lapse suhtes väga oluline emotsionaalse intelligentsuse näitaja.

Tunnete tunnistamine
Tunnete nimetamine aitab tunnete tunnistamisele kaasa. See on võti tunnetega tegelemiseks ja edasiliikumiseks. Tunnete tunnistamise oskus on oluline emotsionaalse intelligentsuse osa, mis aitab last toetada terve tema järgneva elu.

Rääkimine
Tunnete väljendamine ja nendest rääkimine on samuti väga oluline. Oskuse aktiveerimiseks peaksid vanemad lapsi julgustama ütlema, kui neil on paha tuju. Hingelise suhte loomine vanemaga aitab lapsel paremini probleeme lahendada ja muutuseid aktsepteerida.

Uudishimu
Avameelsus ja soov õppida maailma ja teiste inimeste kohta on üks märk emotsionaalsest intelligentsusest. Kui laps küsib pidevalt “miks?” või armastab kuulda lugusid, kus inimesed oma muredega toime tulevad, tasub teda julgustada neid omadusi säilitama.

Kuulamine
Emotsionaalselt intelligentne laps võib seltskonnas au sisse saada, kellele tullakse muresid kurtma ja abi paluma, sest ta oskab kõike lahendada. Üks võimalus, kuidas õpetada last teisi kuulama, on sellega ise eeskuju anda.

Kohanemisvõime
Paljudele inimestele on veel isegi täiskasvanuna raske rutiinist välja astuda ja nad satuvad stressi, kui kõik ei lähe nii nagu plaanitud. Kui laps on kergesti kohanev ja talle uusi rutiine tekitada ning sellele ei järgne pettumust, on see väga hea omadus.

Rahunemine
Eneseregulatsiooni oskust pole paljudele sünniga kaasa antud. Vanemad peaksid last kiitma, kui ta suudab end ise maha rahustada, kui asjad ei lähe soovikohaselt. See on üks emotsionaalse intelligentsuse nurgakive.

Avafoto: Pexels

Loe lisaks:
Saa teada, miks tark vanem ei ütle lapsele kunagi “EI!”

Teadlased: Paarisuhteprobleemid mõjutavad lapse und ja heaolu

5 MÄRKI sellest, et oled imeline lapsevanem!