NordenBladet — Riigikogu võttis vastu kolm otsust nõukogude liikmete nimetamise kohta
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ (21 OE) näeb ette nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning Eesti Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko.
Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub 7 liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 85 saadikut.
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ (19 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Jevgeni Ossinovski, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Marika Tuus-Laul.
Seaduse kohaselt nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmeid käesoleva otsusega ei nimetata, kuivõrd nende volitused kestavad viis aastat.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 72 saadikut.
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine“ (20 OE) näeb ette nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Helle-Moonika Helme ja Urve Tiidus.
Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete seast. Nõukogusse kuuluvad veel kaks kultuuriministri nimetatud liiget, üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige, üks rahandusministri nimetatud liige, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige, üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige, üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige ning üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 67 saadikut.
Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (8 SE) muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.
Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.
Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.
Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.
Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (15 SE) viiakse jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõuga täiendatakse seadust tulenevalt ELi vastavast direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Direktiivi alusel täiendatakse jäätmeseadust terminiga „elektroonikaromu“ ning täpsustatakse termineid „meditsiiniseade“ ning „in vitro diagnostikameditsiiniseade“.
Eelnõuga täiendatakse jäätmeseaduse sätteid teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Samuti nende turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud seadmetes kasutatavate ohtlike ainetega. Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud turule lasta elektri- ja elektroonikaseadmeid ja nende osi, mis sisaldavad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi, kaadmiumi ning alates 22. juulist 2019 ka teatud ftalaate. Eelnõuga täpsustatakse elektri-ja elektroonikaseadmete osade määratlust, mis hõlmab ka kaableid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosasid.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine eesti keele õppe arenguga tegelemiseks“ eelnõu (3 OE) kohaselt on komisjoni ülesanne uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks läbi kvaliteetsete õppevahendite, õppekavade ja metoodikate ettevalmistamise.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ eelnõu (4 OE) kohaselt on komisjoni ülesanne kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Tänasel istungil andsid ametivande Riigikogu liikmed Signe Riisalo ja Rein Suurkask.
Allikas: Eesti Riigikogu