NordenBladet — Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) võttis 7.mai kohtumisel kokku möödunud teadusaasta ning andis valitsusele soovitused ühtse ettevõtlus-, teadus- ja innovatsiooni arengukava koostamiseks aastateks 2021–2030. Eesti teadus- ja arendustegevus on järjest enam seotud ettevõtluse ja innovatsiooniga, tõdeti tänasel kohtumisel.
Nõukogu juhtinud peaminister Jüri Ratas toonitas, et Eesti teadustegevus ja erasektor käivad käsikäes ning nõukogu üks ülesanne ongi leida viise kahe sektori veelgi edukamaks koostööks. „Peame oluliseks nii erasektori investeeringute osakaalu tõstmist teadus- ja arendustegevuses, aga teiselt poolt luua ka teadlastele võimalusi kaasata oma teadustöösse veelgi enam ettevõtjaid ning ärgitada neid kasutama innovaatilisi lahendusi,“ lisas Ratas. Samas toonitas ta, et selleks on ka juba palju samme astutud nagu näitas täna nõukogus antud ülevaade.
Teaduse baasfinantseerimise suurendamise ning mitmete koostööprojektide käivitamise kõrval algatati 2018. aastal mitmeid uusi arengumeetmeid. Näiteks IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) programm, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust. Veel alustati möödunud aastal ettevalmistusi nn ressursitõhususe programmi käivitamiseks. Aastateks 2019-2023 on kavandatud selleks 12 miljonit eurot, millega toetatakse teadus- ja arendustegevust valitud valdkondades ning hoolitsetakse teadlaste ja spetsialistide järelkasvu eest. Samuti luuakse valdkondlikud suunad, õppetoolid või teadusgrupid ülikoolide juurde.
Eesti osaleb üha edukamalt ka EL-i konkurentsipõhises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020,“ kus meie taotlusaktiivsus ning projektide rahastus oli märkimisväärselt kõrge. 2018. aasta septembri seisuga on Eesti taotlejad osalenud edukalt 426 konkursil ning saanud projektide läbiviimiseks kokku 126,3 miljonit eurot.
Veel viidi möödunud aastal läbi Eesti teadustaristute teekaardi uuendamine, allkirjastati liitumisdeklaratsioon Euroopa superarvutite ühisettevõttega, käivitati Norra-Balti teaduskoostöö programm ning sõlmiti teisi olulisi kokkuleppeid teadusvaldkondade arendamiseks.
Eesti teadus- ja arendustegevusele andis oma hinnangu ka rahvusvaheline innovatsiooni süsteemi hindamise töögrupp, kes tõi välja, et Eesti hoiab oma teadus- ja arendustegevuses laias plaanis õiget suunda. Soovitustena aga toodi välja vajadus veelgi julgemate poliitikavalikute ja rahastusotsuste järele, samuti nähti olulise aspektina dünaamilist koostööd teadus- ja innovatsioonipoliitika vahel. Veel toodi välja, et senisest enam on meil vaja kasvatada võimekust oskusteabe omandamisel ning innovatsiooni soodustamisel. Viimase puhul on ettepanek luua Eestisse näiteks innovatsiooniagentuur või vahendusasutus, mis toetaks tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõttu ettevõtluses.
Tegevusaruande järeldustele ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi hindamise tulemustele tuginedes andis TAN soovitused ettevõtluse-, teaduse- ja innovatsiooni arengukava koostamiseks.
Arengukavas on ettepanek uuendusena põimida kaks valdkonda – teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ja innovatsioon. Uuenduse eesmärk on tekitada kahe olulise valdkonna vahel senisega võrreldes suurem sünergia ja sidusus, mis aitaks omakorda kaasa tootlikkuse ja elanike heaolu kasvule ning pikemas plaanis Eesti kestlikkusele.
Võrreldes varasemaga on arengukavasse sisse toodud ka turismivaldkonna arengusuunad. Arengukava valmib 2020. aasta kevadeks ning see hõlmab endas tegevusi kuni 2030. aastani.
Taust
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. Nõukogu esimees on peaminister Jüri Ratas. Nõukogusse kuuluvad veel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister ning valitsuse nimetatud liikmetena Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Toomas Luman, Gunnar Okk, Mart Saarma, Oliver Väärtnõu, Tarmo Soomere ja Toomas Tamsar.
Allikas: Eesti Riigikogu