NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon sai  ülevaate viipekeele õpetamise hetkeseisust ja rõhutas üksmeelselt, et noorte valikuvabadusi piiravate otsuste langetamine ei tohi tulla kergekäeliselt.

Tartu Ülikooli senati otsusega suletakse ülikoolis alates järgmisest aastast eesti viipekeele tõlgi eriala. Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm sõnas, et ülikooli otsuse peamine põhjus on vähene huvi viipekeele tõlgiks õppimise vastu, õppe kallis hind ning hilisem tõlkide vähene rakendatavus. „TÜs on kümne aasta jooksul tasemeõppes viipekeele tõlgiks õppinud 30 tõlki, mis teeb keskmiselt ainult kolm inimest aastas ja see arv on tõesti väga väike,“ rääkis ta.

„Sellega oleme aga jõudnud justkui muna ja kana olukorda, kus selleks, et kuulmispuudega noor saaks ülikoolis õppida, peab tal seal olema ka haritud õppejõud. Kui aga eriala enam ei õpetata, siis oleme neist õppejõududest varsti ilma,“ lisas Haukanõmm. „Ja noorte valikuvõimalused hariduse omandamisel on kohe ahtamad.“

Haukanõmme sõnul on vajadus viipekeele tõlkide järgi olemas, kuid mureküsimus on viipekeele teenuse ebapiisavas rahastamises. „See aga tähendab, et tõlkidel pole piisavalt tööd ning eriala on ülikoolis ebapopulaarne,“ ütles Haukanõmm.

Viipekeele õppe lõpetamisega tekkiva surnud ringi ohtu rõhutas ka sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson. „Viipekeele õpetamist ei tohi lõpetada, vähene õpihuvi ei saa olla põhjus. Siin on vaja ministeeriumitel tõsiselt koostööd teha, sest kurtidel noortel on heale haridusele ligipääsuks vaja viipekeele tõlke, aga kui neid ei ole, siis on nende inimeste võimalused automaatselt piiratud. Kurtide ligipääsetavus viipekeele toel ühiskonna eri valdkondadesse on väga oluline,“ ütles Jaanson.

Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Ülikool on koos keeletehnoloogidega alustanud pilootprojekti kuulmispuudega üliõpilaste varustamiseks kõnetuvastussüsteemi ja -seadmetega, et testida nende kasutamist õppetöös, ei ole kõnesüntesaatorid Jaansoni hinnangul piisav lahendus. „Suurel osal neist on kirjakeel väga puudulik. Nende emakeel on eesti viipekeel, mis on hoopis teistmoodi loogikaga ning nende eesti keeles kirjapandud tekst on tihtipeale hoopis arusaamatu,“ lisas Jaanson.

Haukanõmme sõnul peab õppe jätkamiseks lisaraha leidma. „Viipekeele õpetamine kõrgharidusena on riigi ülesanne. Kui meil on 1500 kurti, kes vajavad seda teenust, siis on selleks vaja täiendavaid vahendeid. Ka kolm tõlki aastas on parem kui mitte ühtegi tõlki ja kuni viipekeele tõlketeenust vajab kas või üks kurt, siis tuleb teenus tagada. Palli veeretamine ja süüdlase otsimine ei taga kurtidele eluks vajaliku teenuse olemasolu, seega peab teema olema pidevalt nähtaval,“ rääkis Haukanõmm.

Jaanson nentis, et kurtide kogukonnal on selle otsuse tagajärjel selg vastu seina surutud. „Neil kaob sellega usk ühiskonda kaasamisse.“

Hariduse infosüsteemi andmetel õppis eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides 15 sügava või raske kuulmispuudega üliõpilast. Puuduvad andmed, kui palju neist kasutab suhtlemiseks viipekeelt.

Sotsiaalkomisjoni istungil osalesid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak.

 

Avafoto: Sotsiaalkomisjoni arutelu eesti viipekeele tõlgi erialast (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu