NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas, et valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekute ja huvigruppidega peetud arutelude põhjal on eelnõu vaja põhjalikult muuta, mistõttu ei saa seda saata täiskogu istungile teiseks lugemiseks.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Eesti eesmärgiks jäätmete tekkimise vähendamine ja olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine. Lahenduste leidmiseks tegi komisjon eelnõu menetlemise käigus üle kümne istungi huvigruppidega. „Menetluse käigus esitati eelnõule kokku 250 muudatusettepanekut, millest komisjon sai huvigruppidega kokkuleppe küll 130 küsimuses, kuid lahkarvamusi jäi siiski olulistes küsimustes liialt palju, et eelnõu edasi menetleda,“ ütles Vakra. Ta selgitas, et jäätmeseadus vajab julgeid ja põhimõttelisi otsuseid ning neid ei saa teha kiirustades ning huvigruppidest teerulliga üle sõites. Vakra hinnangul oleks pidanud Keskkonnaministeerium tegema põhjalikumat tööd, et eelnõu oleks olnud paremini ettevalmistatud enne Riigikokku saatmist. Näiteks tuleks riiklikult tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus ja neile kes paremini tegelevad jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega peaksid saama kopsakama toetuse. Komisjonis kõlanud hinnangute kohaselt poleks arutusel olev eelnõu taganud otsustavat muudatust jäätmekäitluse läbimõeldud korraldamisel.

Jäätmeseaduse eelnõu edasise menetluse vastu on Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling nentis, et jäätmeseaduse menetlemise sellist finaali oli kahjuks võimalik juba mõnd aega tagasi ette ennustada. „Eks see ole ühelt poolt õpetlik protsess, kus peeglisse vaatamise põhjust on nii valitsusjuhil, ministeeriumil, Riigikogul kui ka sektoril, keda kaasati,“ ütles Palling. Ta lisas, et vaatamata sellele, et meid ähvardab 2020 aastaks ebaõnnestumise puhul suur trahv, ei suudetud leida koostöötahet. „Parem jäätmekäitlus on aga  endiselt  teravalt päevakorras.  Jäätmete liigiti kogumine ja inimeste motiveerimine selleks, et täita 2020. aastaks jäätmete 50 protsendilist ringlusse võtmise eesmärki on uue keskkonnaministri esimene ülesanne, millega tegeleda tuleb,“ märkis Palling.

Jäätmeseaduse eelnõu valmistati keskkonnaõiguse korrastamise raames ning pidi asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse.

Keskkonnakomisjon otsustas valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõu (495 SE) mitte saata Riigikogu täiskogusse teisele lugemisele.

 

Allikas: Eesti Riigikogu