NordenBladet — Riigikogu liikmete Toomas Pauri, Toomas Väinaste, Peeter Ernitsa, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti, Artur Talviku, Mihhail Stalnuhhini, Eevi Paasmäe ja Helmut Hallemaa 19. detsembril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (785 SE).
Eelnõu näeb ette muuta kalapüügikorraldust Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selliselt, et praeguse püügivahendite arvu piires määratava püügivõimaluse kõrvale tuuakse ka püügivõimalus väljapüügimahuna (nn individuaalne kvoot). Uue korralduse puhul saaks iga kalur endale lisaks püügivahendite arvule ka püügikvoodi tonnides, mille ulatuses võib ta kala püüda talle kõige sobivamal ajal, kui on olemas turg ja hind kõige soodsam. Kaluril on võimalik oma püüki reguleerida, arvestades reaalseid turustamisvõimalusi ning tagades maksimaalse tulu kalurile.
Eelnõu algatamine on ajendatud kalurite ettepanekust minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üle nn olümpiapüügilt individuaalkvootidele. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu liikme Ants Laaneotsa 20. detsembril algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE).
Eelnõu täpsustab Kaitseliidu koostegevust Kaitseväega õppekogunemistel, valmistumisel riigi kollektiivseks enesekaitseks sõjaliste kriiside puhul ja selle teostamisel, osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Vajadusel kehtestab Kaitseliidule täiendavad ülesanded Vabariigi Valitsus oma määrusega. Eraldi peatükina on Kaitseliidu muutmise seaduse §-s 52 välja toodud ja üksikasjalikult lahti seletatud mõiste “vahetu sund”. Eelnõu määratleb ka Kaitseliidu alalise ja ajutise julgeolekuala mõisted ning nendega seotud piirangud ja julgeolekualale sattunud või tulnud kõrvalistele isikutele kinnipidamise korra. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Allikas: Eesti Riigikogu