NordenBladet — Mitmele tuhandele soomlasele on tehtud farmakogeneetiline test, mille abil saab kindlaks teha, millised ravimid sobivad ja millised mitte. Praegu on võimalik lasta end testida ligi 150 ravimi suhtes, aga veel mitte kõigi ravimite suhtes, vahendab Yle.

Näiteks soomlanna, kes oli mitu aastat söönud teatud tüüpi depressiooniravimeid, sai teada, et talle need ravimid ei sobigi. See-eest tõid aga ravimid kaasa palju kahjulikke kõrvalmõjusid nagu pea- ja kaelavalud, kõhukinnisus, käte värin, juuste hõrenemine ja iiveldus.

Pärast mitmeid ebaõnnestunud katsetusi ravimitega soovitas töötervishoiu arst naisele farmakogeneetilist testi. Testi tarbeks tuli anda vereproov. Naisel kontrolliti 19 eri geeni. Neist kuues olid erisused, mis võisid mõjutada ravimite toimet. Kolm neist kuuest geenist olid sellised, mis mõjutasid varem võetud ravimeid. Lõpuks oli ravimite kesise mõju põhjus selgunud.
Samas saadi seletus ka muudele asjadele, näiteks sellele, et naisele migreeni tarbeks välja kirjutatud kodeiin põhjustas iiveldust. Tulemustest selgus, et naise ainevahetus muudab kodeiini morfiiniks ja seetõttu see ravim ei sobi.

Farmakogenteetilised testid on Soomes veel üsna haruldased, neid on tehtud mõnele tuhandele inimesele. Neist on abi, sest ligi 7 protsenti ravimite toimeainetest on sellised, mille puhul mängib rolli geneetika. Selliste toimeainetega ravimid moodustavad ligi 18 protsenti retseptiravimistest.

Helsingi ülikooli juures on näiteks uuritud depressiooniravimit sitalopraami. Selgub, et see ravim ei avalda mõju pärilikel põhjustel viiendikule inimestest. Lisaks depressiooniravimitele saab geenitestidega kontrollida valuvaigistite nagu kodeiin ja tramadool sobivust. Kolmas suurem grupp on vereringet mõjutavad ravimid.

Praegu tehakse Sooms selliseid teste veel vähe, kuna arstid pole neist teadlikud ja ei oska kasutada oma töös testide tulemusi. Samas on ka palju selliseid ravimeid, mille puhul ei mängi pärilikkus rolli. Lisaks mõjutab testide tegemist hind – farmakogenteetiline test maksab paarsada eurot ja see tuleb patsiendil endal kinni maksta. Tulevikus tehakse neid teste tõenäoliselt rohkem enne ravi alustamist.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT