NordenBladet — Riigikogu arutas tänasel istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigi eelarvestrateegiat aastateks 2019–2022.
Rahandusminister Toomas Tõniste ütles oma ettekandes, et tasakaalus riigi eelarvestrateegia panustab majanduse, rahvaarvu, julgeoleku, sidususe ja heaolu kasvu nii, et riigi võlakoormus väheneb ja riigi rahaasjad on ka järgmisel neljal aastal heas korras. Rahandusministri sõnul on valitsus leppinud kokku maksurahus ja uusi makse ei tule. „Järgmise aasta algusesse kavandatud alkoholiaktsiisi tõus jääb ära. Samamoodi jätsime juba varem ära eelmise valitsuse tänavu aasta algusesse kavandatud diislikütuse aktsiisitõusu. Jäävad ära ka magustatud jookide maks ja pakendiaktsiisi muudatused,“ sõnas Tõniste.
Ettekandega esinenud riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd ütles, et Eesti sõltuvus välisvahenditest on väga suur. Tema sõnul tuleks riigi eelarvestrateegias käsitleda Euroopa Liidu toetuste võimalikku vähenemist järgmisel eelarveperioodil. Sõerd nentis, et praegu pole veel Euroopa Komisjoni täpne seisukoht Eesti asjus teada, kuid toetuste vähenemist käsitlev peatükk peaks eelarvestrateegias juba kirjas olema. „Ja kui hiljem tuleb uut informatsiooni, siis iga aasta saab seda peatükki ju täiendada,“ leidis Sõerd.
Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin tõi oma ettekandes välja, et Riigikogu liikmed soovivad eelarve küsimustes suuremat sõnaõigust. Stalnuhhin tegi ettepaneku, et järgmisel aastal võiks arutada riigi eelarvestrateegiat jooksva aasta eelarve vastuvõtmise protsessi ajal. „See tähendab, et kui ministrid käivad läbi oma valdkonna komisjonid ja rahanduskomisjoni, juba sellel hetkel võiks rääkida sellest, kuidas nad näevad mitte ainult järgmise aasta, vaid ka järgmise kolme või isegi nelja aasta põhipunkte – millised on nende soovid seoses riigieelarvega,“ selgitas rahanduskomisjoni esimees.
Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber ütles oma ettekandes, et nõukogu hinnangul on riigi eelarvestrateegia eesmärgid vastavuses seadusega, kuid seal kavandatud meetmed ei pruugi tuua oodatud mahus lisatulusid. „Eelkõige see, et täiendavad maksutulud, mida oodatakse tööjõumaksudest, või täiendavad dividenditulud ei pruugi sellises mahus realiseeruda,“ sõnas Alber. Ta lisas, et oma hinnangus on eelarvenõukogu soovitanud valitsusel 2019. aasta eelarve koostada nii, et eelarve oleks struktuurses ülejäägis, mitte lihtsalt tasakaalus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Enn Meri Vabaerakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:
Riigikogu otsustas nimetada Eesti esindajana Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini. Otsuse (619 OE) poolt oli 28 ja vastu 8 saadikut, erapooletuks jäi 5 saadikut. Stalnuhhin asub Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Riigikogust lahkunud saadiku Remo Holsmeri asemel ja tema ametiaeg kestab 1. juunist 2018 kuni 31. maini 2020.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:
Põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) tahetakse seaduses ära märkida Pika Hermanni torni lipu heiskamisel Eesti Vabariigi hümnina mängitava muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid. Eesti lipu seaduse § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni, Friedrich Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (sõnad Johann Voldemar Jannsen) algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri.“.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Laine Randjärv Reformierakonna fraktsioonist ning Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Majanduskomisjoni algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevalt mõningaid sätteid. Muudatustega lisatakse näiteks nõue, millega Euroopa Liidus liiklev ettevõtja kohustub tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Neid kohustusi peab täitma ka tasulisel sõitjateveol. Kehtiva seaduse hea maine regulatsiooni täiendatakse viitega liiklusseaduse väärteokoosseisule, mis reguleerib sõidumeeriku või juhikaardi tahtlikku rikkumist.
Sotsiaalkomisjoni algatatud ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) sätestab võimaluse ametiühingute seaduses (AÜS) ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (KTTLS) sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Kehtivas õiguses ei ole viidet juriidilise isiku vastutusele. Vastutusele saab võtta üksnes füüsilist isikut, kes on tööandjaks.
Allikas: Eesti Riigikogu