NordenBladet — Äsja Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud digitehnoloogiate instituudi värske doktor Ilja Šmorgun töötas uurimistöö käigus välja disainimustrite kogumi, mis dokumenteerib rakenduste disainimise valdkonnas esinenud oskusteabe. See hõlbustab olulisel määral seadmeüleste rakenduste disainimist pakkudes võimalust uusi rakendusi välja töötada juba olemas olevale teadmisele toetudes. 

„Uute seadmeüleste rakenduste disainimisel leiutatakse päris tihti jalgratast: rakenduste loojad alustavad iga uue rakenduse disainimist nö nullist, sest varasemad oskused ja disainikogemus ei ole dokumenteeritud,“ sõnas Šmorgun. Tema uurimistöö eriline väärtus seisnebki selles, et enam ei pea seadmeüleseid rakendusi välja töötama hakkama täiesti algusest. Disainimustrite kogumik aitab leida parima viisi, kuidas soovitud rakendust luua ning kuidas sellega edasi minna.

„Disainimustrid tutvustavad varasemalt sobivaks osutunud lahendusi olukordades, kus ilmneb mõni disainiprobleem,“ selgitas Šmorgun ja lisas, et kuigi ka varem on uuritud erinevaid võimalusi seadmeüleste rakenduste disainimiseks, ei ole siiamaani tehtud tööd olemasoleva disainikogemuse dokumenteerimiseks ja struktureerimiseks viisil, et see oskusteave oleks disaineritele lihtsal ja arusaadaval kujul kättesaadav. Disainimustrite kogum on loodud kirjanduse ülevaate, veebiküsitluse ja etnograafiliste uuringute põhjal.

Kui enamasti keskendutakse rakenduste disainimisel ühe kasutaja ja ühe seadme interaktsioonile, siis üha olulisemaks muutub võimalus kasutada rakendust korraga erinevatel nutiseadmetel. „Ühele seadmele keskendumine ei arvesta erinevate nutiseadmete ühildamise võimalustega, et toetada sujuvaid kasutusviise,“ tõdeb töö autor ja lisab, et rakenduste kasutamist erinevatel seadmetel uurib hajutatud kasutajaliideste disain, mis on inimese ja arvuti interaktsiooni valdkonna osa.

Näidiseks klassiruum

Doktoritöö koostamise käigus vaadeldi erinevate seadmete kasutamist klassiruumis. „Külastasime koole, kes kasutavad õppeprotsessis erinevaid seadmeid. Meie jaoks oli oluline mõista, kuidas erinevaid seadmeid kombineeritakse ning millised võivad olla tõrked disainerite ja lõppkasutajate ootuste vahel,“ selgitas töö autor ja lisas, et tihtipeale leiavad disainerid uusi ja põnevaid lahendusi, aga ei arvesta inimeste sisse harjutatud käitumismustrite, teadmiste ja arusaamadega, millega nende välja töötatud seadmed ühtima peavad.

Siin peitus ka uurijatele oluline õppetund. „Kui tahame koolidele või kellele tahes teha uue rakenduse, ei saa visata kõike eelnevalt tehtut prügikasti ja otsast alustada. Uued rakendused ei asenda vanu, vaid peaksid integreeruma sellega, mida disainerid on varem teinud ja kuidas inimesed on harjunud varasemaid tööriistu kasutama,“ sõnas ta. Hea näide on TLÜ teadlaste uuringute põhjal välja töötatud seadmeülene uue põlvkonna e-õpik ehk e-Koolikott (linkida: https://e-koolikott.ee/), mis koondab kirjastuste, õpilaste ja õpetajate loodud sisu.

Tuua võib mitmeid näiteid edukatest seadmeülestest rakendustest, mis on juba aastaid kasutusel olnud. Küll aga ei ole disainiprotsessi käigus saadud teave dokumenteeritud. „Oleme tagasiside saamiseks testinud disainimustrite kogumit ekspertide abil. See on andnud kindluse, et oleme õigel teel ning saime väärtuslikku tagasisidet oma kogumi täiendamiseks,“ näeb Šmorgun tulevikku paljutõotavalt.

Doktoritöö pealkiri on “Hajutatud kasutajaliideste disaini toetav mustrite kogu“. Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT