NordenBladet — Kaasaegses kaardistamises on laserskaneerimine muutumas üheks oluliseks koostisosaks. Laserskaneerimine on kaugseire meetod, kus ruumiandmete hõiveks ja suurema detailsuse tabamiseks kasutatakse mõõtmiseks laserkiiri.

Laserskaneerimisel kasutatav skanner on väga paindlik mõõtmisvahend – teda saab paigutada nii statiivile (terrestriline laserskaneerimine – TLS), lennumasinale (aerolaserskaneerimine – ALS) kui ka maapealsele liikuvplatvormile (mobiilne laserskaneerimine – MLS).

Mainituist viimane, ehk mobiilse laserskaneerimise meetod, võimaldab mõõtmisi teha ka näiteks liikuval autol, olles seega nn traditsioonilistest mõõtmismeetoditest tunduvalt paindlikum ja operatiivsem, võimaldades vajadusel koguda andmeid tee laiuse, äärekivide kõrguse, liiklusmärkide paiknemise, teekattemärgistuse jms kohta.

Hiljuti kaitses TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudis Kalev Julge doktoritöö „Laserskaneerimine ehitiste ja looduslike pinnavormide mõõdistamisel ning tulemuste modelleerimine“ (Laser Scanning of Built Environment and Landforms with Spatial Modelling Applications).

„Seadsime doktoritöö eesmärgiks analüüsida eelkõige laserskaneerimise tehnoloogiaid ja nendega kogutavate ruumiandmete modelleerimise optimeerimist. Jagasime selle protsessi kolmeks: kompaktse ja odava MLS süsteemi prototüübi konstrueerimine ja selle täpsuse hindamise metoodika väljatöötamine; maapinna tuvastamise filtreerimisalgoritmide tõhususe analüüs; ehitiste mõõdistamisel erinevate laserskaneerimise tehnoloogiate optimaalne kooskasutamine“, selgitab doktoritöö juhendaja, TTÜ inseneriteaduskonna professor Artu Ellmann.

MLS prototüübi konstrueerimisel seati põhiülesandeks selle maksimaalne kompaktsus ja lihtne paigaldatavus. Eesmärk oli teha mõõteriist, mida oleks hõlbus transportida näiteks lennupagasis ning mida oleks lihtne paigaldada kohapeal saadaolevale alusele (rendiauto). Just need näitajad on suureks eeliseks senistele kommertseesmärkidel toodetavatele kallitele ja statsionaarset kinnitust vajavatele MLS süsteemide ees.

Doktoritöö käigus testiti uut MLS prototüüpi paigutades seda nii autole kui ka seljakotile. Täpsuse hindamiseks võrreldi sellega saavutatud tulemusi kõrgtäpsete TLS (terrestriline laserskaneerimine), andmetega ning selgus, et vertikaalne, horisontaalne ja suhteline täpsus on vastavalt 8 cm, 15 cm ja 3 cm. Saavutatud täpsus näitab, et seda suhteliselt kompaktset ja senistega võrreldes tunduvalt odavamat MLS süsteemi saab väga edukalt kasutada nii maastike, hoonete kui ka maanteede ning muude rajatiste mõõtmiseks“.

Professor Ellmann: „Tõestasime oma uuringus, et väljaarendatud tehnoloogiat saab väga edukalt kasutada erinevate ehitiste ja pinnavormide mõõdistamiseks. Tänu uudsetele ja soodsama hinnaga seadmetele ning nende omavahelisele kombineerimisele ja vabavaraliste tarkvarade juurutamisele on laserskaneerimine järjest kättesaadavam ka laiemale üldsusele“.
Loodud MLS prototüüpi on arendatud koostöös tööstuspartnerist ettevõttega Reach-U AS.

Doktoritöö juhendaja oli professor Artu Ellmann (TTÜ).
Oponendid Antero Kukko (Soome Maamõõduamet, Aalto Ülikool) ja dotsent Milan Horemuž (Stockholmi Kuninglik Tehnikaülikool).

Doktoritööga saab tutvuda lingil https://digi.lib.ttu.ee/i/?9288

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT