NordenBladet — Riigikogu kiitis eilsel istungil heaks seaduse, mis näeb ette suurendada SA KredExi kaudu riigi garanteeritavate ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatislepingute lubatud kogusummat ehk piirmäära, et sihtasutus saaks jätkuvalt ettevõtete ja koduomanike laene käendada.

Ettevõtluslaenude puhul tõuseb lubatud tagatislepingute kogusumma 160 miljonilt eurolt 220 miljonile eurole ning elamumajanduslaenude puhul 96 miljonilt eurolt 170 miljonile eurole. Nii võimaldatakse jätkata laenude garanteerimist kuni 2022. aastani prognoositud mahus.

Piirmäärade tõstmine loob võimekuse tagada peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele senisest suuremas mahus. See aitab ettevõtteid asutada, nende tegevust laiendada ja tööprotsesse efektiivsemaks muuta ning võtta kasutusele uusi lahendusi. Samuti võimaldab muudatus jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks võetavate laenude käendamist.

Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse (523 SE) poolt hääletas 82 saadikut.

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust:

Valitsuse algatatud autoveoseadusega (488 SE) kehtestatakse autoveoseaduse uus terviktekst, kuna seaduse muudatused on läbivad. Seadus reguleerib autovedude korraldamist ja kehtestab nõuded autovedusid korraldavatele ja seotud isikutele.

Seadusega kaob autojuhil kohustus kanda riigisisestel veosevedudel kaasas veo õigust tõendavaid dokumente. Autojuhil peab kaasas olema isikut tõendav dokument, et andmeid saaks andmebaasist kontrollida, veose saatedokumendid võivad edaspidi olla elektroonilised.

Seadusega suurendatakse vedaja vastutust. Vedaja korraldab oma veotegevust autojuhtide kaudu, mistõttu on autoveoalased rikkumised, mille eest on karistatud autojuhti, käsitletavad vedaja rikkumistena. Muudatused aitavad kindlustada liiklus- ja veoseohutust, kuna vedaja hakkab otseselt tema korraldatud veoseveol toime pandud rikkumise eest vastutama.

Seadusega luuakse veose saatja väärteomenetluslik vastutus. Praegu vastutab väärteomenetluse mõttes saatjapoolse veose nõuete rikkumise eest autojuht või vedaja. Seaduse järgi võib veose saatja vastutada ka veose saatedokumentide täitmise ja veose sõidukile paigutamise, kinnitamise või katmisega seotud nõuete rikkumise eest juhul kui saatja paigutab kauba koormasse, kinnitab ja katab selle ise.

Kui autojuht on jätnud korduvalt raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud trahvid tasumata ja on toime pannud uue raske autoveoalase rikkumise, võib politsei autojuhile aresti taotleda. See muudatus on eelnõu seletuskirja järgi oluline eelkõige välisriikide autojuhtide osas, kes jätavad suure osa trahvidest tasumata ja kellele täitemenetlus ei kohaldu.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolitust korraldavatel õppeasutustel kaob kohustus taotleda HTM-i väljastatava mootorsõidukijuhi koolituse tegevusluba. Nende õppeasutuste lektoritele kehtestatakse perioodiline (iga 5 aasta tagant) täienduskoolituse kohustus.

Seaduse poolt hääletas 82 saadikut.

Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadusega (535 SE) ratifitseeritavad Ülemaailmse Postiliidu (UPU) põhikiri ja üldeeskirjad ei oma olulist majanduslikku, sotsiaalset ega muud mõju. Põhikiri on UPU põhidokument, mis sisaldab liidu põhireegleid. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. Konventsioonis on põhjalikult reguleeritud kirisaadetiste ja postipakiteenustele kohalduvaid reegleid.

Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad (Eestis AS Eesti Post) täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi.

Seaduse poolt hääletas 73 saadikut ja vastu 5 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) järgi tuleb haridusliku erivajadusega ehk tuge vajavatele õpilastele põhiharidust korraldada kohalikul omavalitsusel. Õppe korraldamisel lähtutakse jätkuvalt kaasava hariduse põhimõttest. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid lepib kohaliku omavalitsusega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõuga kehtestatakse riigieelarveline toetus tõhustatud või erituge vajavate õpilaste õppe rakendamisega seotud kulude katmiseks, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks. Koolis on eelnõu järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul saab kool õpilasele rakendada tõhustatud või erituge. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada, milleks on ette nähtud ka tegevuskulud.

Peale selle nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Tiina Kangro Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist, Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist, Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Toomas Väinaste Keskerakonna fraktsioonist ning Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon ja Vabaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 39 saadikut ja vastu oli 43 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine lõpetati.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (560 SE) luuakse täiendav võimalus kasutada looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamiseks lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka teisi allikaid selleks, et tagada riigi kohustuse tõhusam täitmine. Eelnõuga antakse Riigimetsa Majandamise Keskusele õigus osta looduskaitsealuseid maid.

Eelnõu täiendamine võimaldab kasutada lisaks riigieelarvest eraldatud vahenditele ka riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegevuseks mittevajalike kinnisasjade müügist saadud tulu ning puhaskasumit, et omandada kaitstavat loodusobjekti sisaldavaid kinnisasju ning seeläbi oluliselt lühendada vastavate kinnisasjade omandamise menetlustähtaegu.

Eelnõuga sätestatakse, et RMK kasutab kinnisasjade müügist saadavat tulu RMK-le kinnisasjade omandamiseks riigimetsa majandamise või tulu saamise eesmärgil. Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei näe ette võimalust kasutada tulu mõnel muul eesmärgil. Seetõttu on vajalik sätet täiendada nii, et RMK riigi esindajana saaks kinnisasjade müügist saadud tulu kasutada ka muu riigi ülesande täitmiseks, kui vaid riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks. Konkreetselt looduskaitseseaduse § 20 alusel looduskaitsepiirangutega maa riigile omandamise eesmärk on kompenseerida maaomanikule olulised piirangud.

Eelnõuga täiendatakse RMK-le vara omandamise otsustajate loetelu. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 2 teise lause kohaselt otsustab kinnisasja omandamise valdkonna eest vastutav minister. Seletuskirjas märgitakse, et kuna sama sätte viimase lause muudatusettepaneku kohaselt luuakse looduskaitsepiirangutega maade riigile omandamisel lisaks riigieelarvest ettenähtud vahendite kasutamisele võimalus kasutada ka RMK vahendeid ning kehtima jääb ka senine kord, kus maade omandamise otsused valmistab riigi esindajana ette Maa-amet, ei ole selles osas põhjendatud looduskaitsepiirangutega maade omandamise otsustajat muuta. Seetõttu on vajalik lisada muudetavasse sättesse erisus, et looduskaitseseaduse § 20 alusel maa omandamisel on otsustajaks valdkonna eest vastutav minister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist ja Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonna fraktsioonist.

 

Allikas: Eesti Riigikogu