NordenBladet – Möödunud aastal kolis autonoomsesse Soome ossa – Ahvenamaale – rohkem inimesi elama kui eales varem Põhjamaade ajaloos. On näha, et ülekaalukaimalt kolivad Ahvenamaale Rootsist ja Soomest pärit inimesed. Saarestiku statistikaamet teatab, et 2016. aastal oli Ahvenamaa saarestiku elanikkond umbes 30 000 inimest. Arvud näitavad, et 700 uut elanikku olid rootsi keelt kõnelevad inimesed, vahendab Yle.fi.

Selles Rootsi keelt kõnelevas kategoorias on võrdne kogus Soome rootslasi, rootsi põlisrahvaste esindajaid ja tagasipöörduvaid Ahvenamaa saartel sündinud inimesi. Suurima muutusega rühm on Rootsis sündinud uued Ahvenamaa elanikud.

Umbes 100 uustulnukat on soome keelt kõnelejad. Ainult viis protsenti praegustest saarte elanikest on hinnanguliselt pidanud emakeeleks soome keelt.

Üle 200 inimese neist, kes Ahvenamaale 2016. aastal tulid räägivad oma emakeelena midagi muud kui rootsi või soome keelt. Enamik neist inimestest tuleb väljaspoolt Põhjamaid.

Rootsi keel, mida Ahvenamaal räägitakse, on lähemal Rootsi Uppländska murdele kui Soome rootsi keelele, millel on oma eriline murre.

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared. Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Põhjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik. Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid.

Läänemeres Botnia lahe sissepääsu juures on Ahvenamaid moodustavate saarte rühm ainus põhikeelena rootsi keelt kõnelev piirkond Soomes. Ahvenamaal on alates 1920. aastast autonoomne demilitariseeritud staatus.

Saarestiku elatustase on praegu üks Soome kõrgemaid, kusjuures enamik saare ärivaldkondi moodustavad teenused. Laevandusest tuleneb ligikaudu 30 protsenti piirkonna SKPst.

Ahvenamaa erakond “Future of Åland“ (Tulevik – toim.) mis nõuab piirkonna sõltumatust Soomest, sai 2015. aasta valimistel 7,4 protsenti häältest ja Ahvenamaa iseseisvas parlamendis, Lagtingis, kaks kohta kolmekümnest.

Britt Lundberg, Ahvenamaa esindaja Põhjamaade Nõukogus, tekitas furoori kui andis mõista, et ei toeata islandi ja soome keelt nõukogu ametliku töökeelena. Kehtivad reeglid näevad ette, et volikogu kirjalikke küsimusi saab esitada ainult rootsi, norra või taani keeles.

Avafoto: Ahvenamaa (NordenBladet)