NordenBladet — Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitikud leidsid täna Tallinnas toimunud arutelul, et julgeoleku tagamisel ja ebaseadusliku rände tõkestamisel tuleb teha koostööd.

Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Julian King nimetas valdkonna peamiste teemadena ühise julgeoleku liidu loomist, terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamist, küberjulgeolekut ja küberkuritegevuse vastu võitlemist ning võitlust organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga.

King rääkis, et kõik need väljakutsed eeldavad tugevat koostöötahet ja infovahetust liikmesriikide vahel. Näiteks peaks inimeste reisiinfo ja biomeetrilised andmed olema politseinikele ja piirivalvuritele senisest paremini kättesaadavad. Samas rõhutas ta, et see ei tähenda privaatsuse kadumist ja julgeolekumeetmed peavad austama põhivabadusi.

Kingi hinnangul on liikmesriigid teinud edusamme terrorismi tõkestamisel, kuid kahtlemata on veel palju teha. „Selge see, et me ei suuda viia terroriohtu kunagi nullini, ent me saame koos seda riski tunduvalt vähendada,“ ütles ta.

King tõi esile ka virtuaalmaailmas toimuva radikaliseerumise. „Kui me koos pöörame tähelepanu radikaliseerumist propageerivale sisule, saab teenusepakkuja selle kiiresti maha võtta. Siiski peame pingutama, et selline sisu veebi ei jõuakski,“ ütles King.

Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Marianne Mikko sõnul andis julgeolekupaneeli arutelu tunnistust sellest, et Euroopa Liit on jõudnud ühise arusaamani küberjulgeoleku tähtsusest. „Loodetavasti võtavad rahvusparlamentide delegaadid endaga Tallinnast kaasa sõnumi, et ühise rindena küberohu vastu võideldes oleme murdumatud,“ lausus Mikko.

Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektori asetäitja rände alal Simon Mordue toonitas, et tänu ühistele jõupingutustele on Euroopa Liitu saabuvate migrantide arv vähenenud ja välispiir paremini kaitstud, kuid koostööd tuleb jätkata veelgi intensiivsemalt. Tema sõnul vajab Euroopa ühtset ja tõhusat varjupaigasüsteemi. Samuti on vaja suurendada Euroopa piiriagentuuri Frontex rolli ja sellele antavat rahalist toetust.

Rände paneelis kõnelenud Malta Esindajatekoja välis- ja Euroopa asjade komisjoni liige Edward Zammit Lewis tõi välja, et rändekriisi leevendamiseks tuleb teha koostööd kolmandate riikidega ja sõlmida tagasivõtulepingud.

Soome parlamendi Euroopa asjadega tegeleva komisjoni esimees Anne-Mari Virolainen võrdles rändekriisi üleujutusega, kus tammid on ainult ajutised. Tema sõnul vajab Euroopa kaugeleulatuvaid lahendusi. Selleks tuleb tegeleda rändekriisi algpõhjustega. „Euroopa Liit asub Aafrika rannikust kõigest 14 kilomeetri kaugusel, seega on meie ühine huvi, et Aafrika riigid oleks stabiilsed ja seal valitseks heaolu,“ ütles Virolainen.

Arutelu modereerinud Jaak Madison märkis, et tõhus rändepoliitika hõlmab endast nii Euroopa Liidu siseseid tegevusi kui ka panustamist kolmandatesse riikidesse. Samas on tema sõnul jätkuvalt probleem kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmise väike arv.

COSACi täiskogu istungi Eesti delegatsiooni kuulusid Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ning liikmed Monika Haukanõmm, Marianne Mikko, Kalle Palling, Jaak Madison, Tiina Kangro ja Oudekki Loone.

Istungi järeldused ja kokkuvõtte leiab parleu2017.ee veebilehelt.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu