NordenBladet — 2. novembril kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Olga Razuvajeva, kelle töö uuris reforme Osmanite riigis aastatel 1839-1876 ning nende mõju impeeriumi kristlaste kogukondadele.

„Osmanite riik suhtus oma mitte-moslemitest alamatesse piisaval määral sallivalt, mis aitas mitte-moslemi kogukondadel säilitada oma usk, kombed ning keeled,“ selgitas töö autor ja lisas, et usk oli Osmani impeeriumi ulatuses võtmeelement, mis moodustas inimese identiteedi ning määras ära tema positsiooni ühiskonnas.

Kujundamaks ümber riigi suhteid alamatega, tõi Tanzimat edikt (1839) käibele uue sõnavara, mis põhines terminitel „isamaa“ (vatan) ning „kaasmaalane“ (vatanda?, hiljem „kodanik“), mis pidid siduma Osmanite riigi alamad omavahel. Ishalat edikt (1856) kinnitas riigi kavatsusi kindlustada kõigile Osmani riigi alamatele õiglane valitsemine ning lubas, et mitte-moslemid saavad loa teenida riigisasutustes ning saavutavad võrdsuse riigi moslemeist alamatega. Uus ideoloogia (Osmanl?l?k) pidi looma riigikorra, mis aitaks säilitada impeeriumi uues poliitilises keskkonnas, kus kasvasid rahvuslikud nõudmised,“ selgitas töö autor.

Väitekirjas on näidatud, et isegi kui pole võimalik rääkida Islahat edikti lubaduste ühtsest rakendamisest kõigis Osmanite impeeriumi valdustes, võeti paljudes kohtades reformid kasutusse. „Uute, ilmalikena määratlevate ideede sisseviimine ei tähendanud šariaadi või islami kadumist praktikatest või intellektuaalsest mõtteviisist. Vastupidi, Osmanite impeeriumi traditsioonilised alustalad olid pideva debati ja taasmääratlemise keskmeks,“ selgitas Razuvajeva.

Doktoritöö pealkiri on “The Ottoman Reforms between 1839 and 1876 and Their Impact on the Ottoman Christians” ja selle avalik kaitsmine toimus 2. novembril Tallinna Ülikoolis (M-649, Uus-Sadama tn 5). Töö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Otto Jastrow ja Ankara Ülikooli dotsent Abdüllatif Arma?an. Oponendid on Bayreuthi Ülikooli teadur Robert Langer ja Ankara Ülikooli professor Nese Özden.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT