NordenBladet — Ettevõte soovis ehitada üksikelamu Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuvale kinnistule, millele üldplaneeringuga oli kavandatud elamumaa. Selleks oli vaja aga Keskkonnaameti kooskõlastust. Keskkonnaamet keeldus kooskõlastusest, selgitades, et elamu ehitamise tagajärjel kahjustuks maastikupilt, ajalooline maakasutus ja külastruktuur.
Riigikohtu halduskolleegium rõhutas, et Keskkonnaamet pidi projekteerimistingimuste kooskõlastamisel arvestama maaomanike õigusi ja ei saanud pärandmaastiku kahjustamist põhjendada ainuüksi väitega, et maaomaniku taotletav otstarve on uudne. Kohus lisas, et hinnata tuleb seda, kas kavandatav kasutus sulandub tervikpilti või vähendab kaitstava pärandmaastiku väärtust.
Riigikohus sedastas, et kooskõlastuse andmisest keeldumine pärandmaastikule tekkiva kahju vältimiseks oli kaebajate õiguste suhtes praegusel juhul proportsionaalne. Sellega välditi külade ühendamist ja ebatraditsioonilise õuemaa tekkimist väärtuslikule loodusmaastikule. Seepärast polnud põhjendatud teha erandit kaitsekorralduskava kui Keskkonnaameti sisedokumendiga ettenähtud põhimõtetest.
Kohtuasjas vaieldi ka võimaliku kahju üle, mida elamu ja selle ehitamine oleks tekitanud III kaitsekategooria taimeliigi mets-kuukressi kasvukohale kinnistul paiknevas metsas. Kolleegium tõdes, et elamu ehitamine ja kasutuselevõtmine võib ohustada kasvukoha säilimist, kuid see eraldivõetuna ei õigusta ehituse keelamist. Keskkonnaamet oleks saanud mets-kuukressile tekkivaid riske maandada tingimusliku kooskõlastusega, piirates elamu kasutamisega kaasnevat tegevust kasvukoha läheduses.
NordenBladet — Ettevõtte Kaicell kavandatud ja looduskaitsjate vastuseisu leidnud tselluloositehase rajamine ei sõltu enam rahastuse leidmisest. Kõrgem halduskohus otsustas kolmapäeval, 27. märstil, et ei anna asjas enam edasikaebusi.
Kainuu suur tselluloositehas sai keskkonnaloa 2020. aastal, kuid edasikaebamise protsess kestis neli aastat. Nüüd on see otsa saanud, vahendab Helsingin Sanomat.
Kaicelli tegevjuht Hannu Heikkinen usub, et suur tselluloositehas Oulu järve kaldale Paltamosse tõesti kerkib. Finantsläbirääkimised kestavad tema hinnangul neli-viis aastat.
„Jah, see saab teoks, ma ise arvan nii. See on aja küsimus,” ütles Heikkinen. „Läänemaailmas ei ole palju pikakiulise tselluloosi tehaste asukohti.”
Heikkineni sõnul läheks tehas jooksevhindades maksma 1,3 miljardit eurot. See toodaks 600 000 tonni tselluloosi aastas. Seda on palju, kuigi see on vähem kui pool Metsä Groupi uue Kemi tehase toodangust.
Näiteks Stora Enso kinni pandud tselluloositehas Sunilas tootis 375 000 tonni tselluloosi aastas.
Tehas ekspordib Kainuu okaspuidust valmistatud tselluloosi maailmaturgudele nagu Hiina ja India. Seal hakataks paberimassist valmistama pakke- ja pehmepaberit ehk soome keeles majapidamis- ja tualettpaberit.
Heikkineni sõnul kasvab Aasia rahvarohkemates riikides nõudlus majapidamis- ja tualettpaberi järele kiiresti.
Puitu hangiks tehas 100–150 kilomeetri raadiusest ehk üsna kohapealt. Mõte on hoida kokku transpordikuludelt ja puitu osta ka väiksemate partiidena kui teised suured tselluloositehased.
Praegu veetakse puitu Kainuust Kemi ja Saimaa lõunakalda tselluloositehastesse.
Tehas tarbiks puitu 3–3,5 miljonit kuupmeetrit aastas. Tselluloositehastel kasutatakse peamiselt väikese läbimõõduga puitu, mida saadakse ka harvendusraietest. Soome kogu raie oli eelmisel aastal 69 miljonit tihumeetrit.
Üks küsimärk Kaicelli projekti juures on puidu piisavus. Soomes on uued suured tselluloositehased juba ehitatud Kemisse ja Äänekoskisse. Oulus muudab Stora Enso paberimasinaid kartongimasinateks, mis suurendab nõudlust puidu järele.
Samal ajal on puidu import Venemaalt peatunud.
Põhjas kasvavad puud aeglasemalt ning ka kliima ja loodus vajavad metsa. Soome on pühendunud EL-i süsiniku neelamise eesmärkidele ja matsade vaesumise peatamisele. Need eesmärgid eeldaksid pigem metsaraiete vähendamist kui suurendamist.
Tegevjuht Heikkinen usub, et puidust piisab. Ta usub, et piirkonna majandusmetsad annavad harvendusraietega piisavalt.
„Oma hankevaldkonnas suudame olla konkurentsivõimelised,” sõnab ta.
Üks kõrgemasse halduskohtusse kaevanud osapooltest oli Soome looduskaitseliidu Kainuu ringkond.
Esimehe Vesa Hyyryläineni sõnul teevad looduskaitsjad murelikuks eelkõige kaks asja: järv ja metsad.
Esimene murekoht on seotud piirkonna suure Oulu järvega.
„Tehas toodab märkimisväärses koguses erinevaid sooli ning see muudab järve ph-taset ja mõjutab veeorganisme,” ütleb Hyyryläinen.
Kaebuse esitajatel on olnud muret ka järve eutrofeerumise ja tumenemise pärast. Isegi selgete järvede tumenemine on Soomes üldiselt suur probleem.
„Oulu järv on suur, aga ka madal. Oht on ka hapnikuvabad sügavused,” ütleb Hyyryläinen.
Hyyryläinen ütleb, et on saanud kümneid kontakte piirkonna elanikelt, kellele ei meeldiks suur tselluloositehas Oulu järve kaldal.
Kaicell tugineb sellele, et võimud on loa andmise käigus leidnud, et mõjud on piisavalt väikesed, et luba on heaks kiidetud.
„See ei paranda loomulikult järve seisundit,” ütleb Kaicelli tehniline direktor Vesa Mikkonen, kes vastutas loamenetluse eest. „Tööstustegevusel on alati mingi mõju.”
Metsades muretsevad looduskaitsjad uue raiesurve pärast. Valdav osa Soome metsadest on majandusmetsad ja seetõttu on nende mõju loodusele väga oluline.
Hyyryläineni sõnul on Kainuu metsad raie tõttu juba noorenenud ja killustunud. Ühtlasi jääb suuri metsaalasid järjest vähemaks.
See mõjutab paljusid metsaliike, näiteks paljuräägitud rästast, kes oli veel 2000ndate aastate alguses üks levinumaid linde Soomes ja on nüüdseks oma kiire kahanemise tõttu ohustatud.
„Killustatus on tohutu. Seda on näha, kui vaadata satelliidipilte alates 1980ndatest aastatest kuni tänapäevani. Seda on vähem kui Lõuna-Soomes, kuid siiski märkimisväärne,” sõnab ta.
Hyyryläinen kiidab, et kohalike metsaomanike ja ka riigi metsavalitsusega on suudetud arutada, et raiete ajaks jääksid rohekoridorid alles ja väärtuslikumad kohad saaks kaitse alla.
Soome looduskaitseliidu hinnangul ei tohiks tselluloositehasele keskkonnaluba anda, arvestamata selle laiemat mõju piirkonna metsadele.
Kõrgem halduskohus tõlgendas seadust aga erinevalt. Juba selle aasta alguses otsustati kaebuses Kemis asuva tselluloositehase kohta, et tselluloositehase keskkonnaloa andmisel ei pea arvestama raie suurenemisega, mida tehas lähipiirkonnas põhjustab.
Sama põhimõtet järgis kohus ka selles otsuses.
Soome looduskaitseliidu Kainuu ringkond plaanib Hyyryläineni sõnul vastuseisu tehasele jätkata, kuigi juriidiline protsess on nüüdseks ammendunud.
„Kainuud turustatakse kui loodusmaakonda. Tundub, et siin on päris suur vastuolu,” sõnab ta.
NordenBladet — Transpordi- ja sideameti Traficom küberturvakeskus hoiatab oma nädala ülevaates soomlasi mitmete kelmuste eest, millest viimase nädala jooksul on teatatud.
Kõikide petuskeemide eesmärk on varastada sihtmärgi internetipanga koodid, suunates ta kelmuse veebisaidile ja kutsudes üles end tuvastama. Pettustele on omane ka kõigis neis kasutatav hea ja peaaegu veatu soome keel.
S-pank
S-panga nimel tulevad e-kirjad, mis väidavad, et kliendi S-mobiilirakendus vajab aktiveerimist. Järjekordne soomekeelne e-kirja pettus S-panga nimel püüab kasutajat oma aegunud kontaktandmeid uuendama panna.
Küberturvakeskus märgib, et pangaasju tuleks teha S-panga mobiilirakendusega või trükkides veebilehitseja aadressiribale S-panga kodulehe aadressi. Pangad ei saada ka linke, mille kaudu palutaks kohe esitada pangakoode või maksekaardi andmeid.
Danske pank
Jätkub aktiivne panga koodide kalastamine Danske Banki nimel. Küberturvkeskus märgib, et on nädala jooksul saanud kümneid teateid pildil olevatest kelmusteadetest. Sõnumeid ei tohi avada ega neile vastata. Pöörake tähelepanu veebisaidi aadressile.
Posti Grupp
Posti nimel saabuvad petukirjad väidavad, et paki saaja aadress on puudu ja see tuleks edastada paki kättesaamiseks. Kui kahtlustad, et saadetud kiri on kelmus, saad olukorda kontrollida Posti klienditeenindusest või Omaposti rakendusest.
Omavero
Küberturvakeskus on nädala jooksul saanud mitmeid teateid maksuameti nimel tehtud kelmustest. Sõnum sisaldab linki petusaidile, mille taga palutakse sihtmärgil end tuvastada. Veebileht pakub vaid kolme „tuvastusmeetodit” ning valikutest on puudu ehtsa veebi tuvastamisel pakutav internetipanga ID, elektrooniline isikutunnistus ja mobiilisertifikaat.
Omakanta
Sel nädalal on Omakanta nimel saadetud palju petusõnumeid. Küberturvakeskus teatab, et on saanud nende kohta paarkümmend teadet. Petusõnumi päises on märgitud vähemalt „Uus teade” ja „Uuenda oma terviseandmeid Omakantas – oluline teade”. Amet soovitab Omakantasse mitte minna otsingumootori otsingutulemuste kaudu, vaid trükkides veebilehitseja aadressireale veebisaidi aadressi.
NordenBladet — Holland toob oma Patrioti õhutõrjeüksuse sel suvel Leetu mitu nädalat kestvale õppusele.
See õppus on oluline ühise õhutõrje tugevdamiseks NATO idatiival, edastab Leedu kaitseministeerium.
🇳🇱🇱🇹 Amazing news! The Netherlands will deploy its Patriot air defence unit in Lithuania for an exercise this summer, lasting several weeks.
This exercise will be essential to strengthen joint air defence on NATO’s Eastern flank. Thank you 🇳🇱 @Defensie! pic.twitter.com/4GLqAXUi2o
— Lithuanian MOD 🇱🇹 (@Lithuanian_MoD) March 29, 2024
NordenBladet — 01. aprillil 2024 kanti äriregistrisse Coop Pank AS-i (Coop Pank) ja Coop Finants AS-i ühinemine. Sellega on ühinemine lõpuleviidud.
Ühinemise tulemusena sai Coop Pangast Coop Finants AS-i õigusjärglane ning Coop Finants AS kustutati äriregistrist. Ühinemise kandmisega äriregistrisse läksid Coop Pangale üle kõik Coop Finants AS-i varad, õigused ja kohustused. Ühinemise bilansipäevaks oli 1. oktoober 2023. Kuna tegemist on grupisisese ühinemisega, ei muutu selle tulemusena Coop Panga grupi konsolideeritud varade, õiguste ja kohustuste seis.
Coop Panga poolt varasemalt avaldatud teave ühinemise kohta on kättesaadav siin ja siin.
Lisainfo:
Paavo TruuFinantsjuht
Telefon: 5160 231
E-mail: paavo.truu@cooppank.ee
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 187 100 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, mis reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevust ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla.
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets märkis, et kui laenu andmine on juba pea kümme aastat üsna tugevalt reguleeritud, siis laenu tõttu tekkinud võlgnevuste sissenõudmine või ülesostmine mitte nii väga. Eelnõu järgi peavad inkassofirmad taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet.
„Oluline on, et inkassofirmad ei muudaks makseraskustes inimese olukorda ebamõistlike ja varjatud lisatasudega veelgi keerulisemaks,“ toonitas Odinets. „Inkassofirmad peavad tegutsema õiguspäraselt ning arvestama võlgnike huvide ja maksevõimelisusega. Soovime jõuda sinna, et inimesed võtaks laene vastutustundlikult ja suudaks võetud laene tasuda.“
Komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart rõhutas samuti tarbijast võlgniku õiguste kaitsmise tähtsust. „Inkassofirmade tegevus peab olema maksimaalselt läbipaistev ega tohi makseraskustes inimesi paljaks koorida erinevate varjatud tasudega. Lisakasumi teenimine inimeste juba niigi keerulise olukorra pealt ei saa olla lubatud. Kindlasti ei tohi küsida lisatasu laenu ajatamise ja maksegraafiku sõlmimise eest ning tähtis on selgelt välja tuua, milline on põhilaenu osa, millised võimalikud viivised ja millised lisandunud tasud,“ sõnas ta.
Eelnõu annab Finantsinspektsioonile lisaks järelevalve õigusele ka erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni, võimalik on teha trahvi kuni kolm miljonit eurot. Odinets lisas, et abiks oleks, kui enne uue laenu või tarbimiskrediidi andmist saaks inimese laenukoormust kontrollida positiivsest krediidiregistrist. Rahandusminister kinnitas istungil, et registri loomine on töös.
Eelnõuga nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot, ja sätestatakse reeglid, kuidas krediidiinkasso peab n-ö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele. Kehtestatakse nõue, et krediidiinkassot ei saa juhtida ega selle nõukokku kuuluda isik, kes on varem tegelenud liigkasuvõtmisega, mis hetkel tähendab umbkaudu üle 51% intressiga laenu andmist.
Eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Eelduste kohaselt hakkab seadus kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust, hinnanguliselt seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.
Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu rahandusminister Mart Võrklaev, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ja sama osakonna nõunik Marit Maidla.
Õiguskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 9. aprillil.
