OHMYGOSSIP — Samal ajal kui ajakirjanduses käib nõiajaht toidulisandile, mis sisaldab väidetavalt vaid “akuhapet ja kraanivett”, tuletan meelde, et meie igapäevases toidus leidub sedasama akuhapet, mida lisatakse sinna väärika “happesuse regulaatori” (E513) nime all ja keegi ei torma seepeale barrikaadidele ega minesta.  Hmm, kummaline topeltstandard, või mis? Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Alanud on uus kooliaasta ja jälle täituvad koolide lähedal asuvad poed vahetundide ajal ja tundide järgselt ülevoolavalt sumiseva  “mesilasparvega” – tundub, et lapsed kustutavad janu vaid karastusjookidega.    Vesi on igandina eelmisse sajandisse jäänud ja trendikaks janujoogiks kvalifitseerub vaid kihisev, värviline ja suhkrurikas vedelik, mis sisaldab rohkelt aineid, mida maailma loomise ajal veel ei tuntud. Allolev artikkel keskendub neist ühele – naatriumbensoaadile.

Neile, kes end toiduainekeemiaga veel kurssi pole viinud, tasub mainida, et tõhusa säilitusainena tuntud naatriumbensoaat (E211) on sünteetiline kemikaal, mida lisatakse toidutööstuse poolt lahkesti karastusjookidesse, mahladesse, džemmidesse ja salatikastmetesse.   Bakteriaalse saastumise kaitseks pannakse ainet ka suuloputusvahenditele, šampoonidele, kehakreemidele ja deodorantidele. Muu hulgas võib naatriumbensoaati leida  pudeldatud ravimites ja köhasiirupites (!).

Teatud eelsoodumusega inimestel esineb selle kemikaali suhtes hüpertundlikkust ning see võib neil tekitada astmahooge, nõgeslöövet ja teisi allergilisi reaktsioone. Samuti võib kokkupuude naatriumbensoaadiga tuua kaasa migreenihooge ja maoärritust ning põhjustada terviseprobleeme salitsülaatidele ja aspiriinile ülitundlikel inimestel.

Hoopis tõsisemaks teeb aga fakt, et reeglina esineb koos naatriumbensoaadiga toitudes-jookides ka sidrunhape (E330) või askorbiinhape (E300). Mõlemad on ju täiesti aktsepteeritavad ja looduslikud ained, hõiskab selle peale lugeja. Jah muidugi, kuid koos naatriumbensoaadiga moodustavad need looduslikud happed benseeni – kantserogeense kemikaali, mida seostatakse leukeemia ja teiste verevähkide suurenenud tekkeriskiga. Laboratoorsetes katsetes hinnati naatriumbensoaadi genotoksilist mõju ja leiti, et teatud kontsentratsioonides suurendas see kemikaal märkimisväärselt DNA kahjustusi, mis toob omakorda kaasa rakumutatsioone ja vähki.

Kuid ka see ei ole veel kõik. Uuringud kinnitavad, et naatriumbensoaat (nagu ka paljud toiduvärvid) võivad lastel soodustada või vallandada hüperaktiivsust. Teades,  kui dramaatiliselt on viimasel ajal suurenenud kontsentratsiooniprobleemide ja käitumishäirete all kannatavate laste hulk, teeb see kahtlemata murelikuks.

Toidutootja ütleb selle peale, et kõik on lubatavuse piires. Seega, vaid pisut rakulisi muutusi tekitavat kemikaali igas klaasitäies karastusjoogis, mille te oma lapsele ulatate või ise ära joote on ok…?

Millal jõutakse riiklikult nii kaugele, et  sõbralike E-aine kampaaniate asemel jõuaksid tarbijani lõpuks ka riskid, mis toidule lisatud sünteetiliste kemikaalidega tegelikult kaasnevad? Minule isiklikult meeldiks, kui ajakirjandus tormaks lõrinaga ka meie toitu mürgitavate ühendite kallale.

Kui koolides vahel terviseloenguid pean, ei jäta ma lastele mainimata ka karastusjookides varitsevaid ohte. Vähkitekitavast kemikaalist kuuldes lähevad neil reeglina silmad suureks. Koduteel poest läbi minnes on see kummaline pisiasi neil “õnneks” ammu meelest läinud…

 

Avafoto: Panthermedia/Lev Dolgachov/Scanpix
Allikas: Toitumistarkus.ee

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

 

Save