Advertisement:

Labased sommid vs viisakad soomlased

OHMYGOSSIP – Ma olen üldiselt suht musta huumoriga inimene ja võin teatud inimestega üllatavalt labaseid nalju teha kui olen sellises tujus, aga üldpildis minu meelest eestlased on siiski viisakamad näiteks sõnavara poolest kui soomlased. Eriti käib see naiste kohta… No see on juba vana nali, et “vi**u” on justkui sidesõna (ja hakkab külge nagu nakkushaigus).

Soomlastel on lausa verbina sõna “vitutus” kasutusel. Isegi wikipedias on selle sõna seletus ja käänded olemas. No näiteks kui elus juhtub midagi hullu, lööd hoopis väikese varba ära või kahetsed midagi, suurt… Iga asja kohta sobib öelda “Voi että kun minua vi*u**aa näin paljon…”, kirjutab Liina oma blogis minajamuud.blogspot.com.

Isegi raadios kõlab pidevalt laul “Että mitähän vi**ua?”, ja ränk tunnistada, aga mulle meeldib isegi üks laul, kus refräänis on umbes nii: “…kenelle täällä pitäisi maksaa, että kaikki ei olisi paskaa…” nojah. Ja varsti lasteaialapsed laualavad kooris kaasa. Ei imestaks. Aga mõtlesin, et toon ka muid säravamaid näiteid.

Mina pole tegelikult ju üldse õige inimene kedagi kritiseerima, või noh neid tavalisi roppe sõnu. Ja pealegi ma pole nii ammu Eestis elanud, et ma ei tea, äkki on seal pool sood ka tobedalt roppe uusi väljendeid kasutusele võetud. Toon mõned näited, mis on tänaseks minu tähelepanu Soomes elades köitnud.

1. Dressid, mida kantakse kodus ja üldse igal pool (jaa, mina olen ka Puma-dressipüksi inimene kui tuju on, aga üldiselt ainult oma kodus nelja seina vahel), soomalsed ise naeravad enda üle ja kiidavad, et kõige parem riietus on ikka “pieruverkkarit” ehk siis peerupüksad, millega kõlbab teha nii aiatöid kui ka käia baaris kui õhtu venib pikaks. Igaks puhuks, igaks juhuks.

2. Facebooki grupis küsiti hiljuti, et kui saaks valida üksikule saarele kaasa ainult komme, siis millise karbitäie võtaksid. Ma pole eriti aktiivne rühmades (võrreldes mõnega), kuid siis panin sinna vastuseks Raffaello pildi. Sain paar “laiki” isegi kirja, kuid kommiisu võttis ära järgnev kommentar, kus üks tore tädi kiitis Raffaellosid “enkelipieruksi” ehk inglipeerudeks? Mida? Miks peab ütlema keegi nii? Ja hästi positiivsel toonil. Einoh tore, mul läks isu ära. Söö ise oma inglip…

3. Kooliajal tuuseldasin ma pea laiali ringi ja emakeele reeglitest oli mul tõesti tol hetkel ükskõik, kuid ainuke asi, mida õrnalt mäletan – on see, et nimesid ei muudeta. No ja siis tuleb üks keskmine somm ja ütleb H&M poe kohta “HenkkaMaukka” ja viimane kild, mida lugesin Hugo Boss on “pomohuugo”. Just nii. Miks, päriselt miks peab muutma mõne firma või brändi nime? Dolce & Gabbana on muide “DoltseKappana”…

4. Keeleliselt on soomlased üldse hästi laisad. Kui sõna algab keeruliselt nagu näiteks “TR”- kombinatsiooniga, siis jäetakse esimene (sel puhul näiteks) “T”-täht lihtsalt hääldamata. Toon eredad näited, mida siiani kuulnud olen:
Älä sressa (stress – ress)
Menen reenamaan (treenit – reenit)
Raktori (traktori) Raana (kraana) Rojekti (projekti)
Riangeli (triangeli)

Siia nimekirja sobib vist ka see, et soomlastel ongi sõna “prillide” asemel “rillid”. See on grammattiliselt tegelikult täiesti õige. Hästi koledalt kõlab ka see suitsule minek, mis on tegelikult ju “tupakalle”, aga soomlastele meeldib kohe nõmedat slängi kasutada ja ütlevad “röökille”. Kuna ma ei suitseta, siis ei pea õnneks seda eriti tihti kuulma.

5. Dressipükstekultuur toob kaasa endaga ka tenniste kandmise kultuuri. Nendega sobib käia samuti (mõtlen just naisi praegu) nii linna peal kui ka klubis seelikuga. Ja kontsad oleks nagu eilne päev. Kui ongi vaja pidulikke jalanõusid, siis tuleb soetada pigem platvormiga tennised! No õnneks kõik naised ikka iga ilmaga tennistes ringi ei käi, aga päris paljud käivad… Tädi sai kultuurišoki Soome peol käies… Aga Helsingis on see-eest jälle mõne inimese riietus nagu vaatamisväärsus ja seda ainult heas mõttes.

Mul on ka valged ja mustad tennised kevadeks soetatud, aga pidusse ma nendega ausalt öeldes ikka ei roniks. See peaks ikka täesti ekspromt minek olema sellisel juhul… Peol põhijoogiks on “kossuvichy” ehk viin+mullivee kokteil või “valkovenäläinen”, mis koosneb lagritsaviinast või kohviliköörist+piimast. Just. Pole ime, et iiveldama ajab… Mul hakkab paha üksainult juba sellest mõttest.

Aga ega olukord pole üleni jube.
Ja siis on need samad soomlased on teisalt hoopis sellised, kes põhiliselt ütlevad sada korda “Moi” ja “Kiitos” iga asja ette ja taha ning tänavad juba igaks juhuks millegi eest ära. Kui midagi räägid, siis on kombeks terve aeg öelda “Kyllä, kyllä” ja noogutada kuulelikult pead, et teine näeb, et sa ikka oled seal tema jaoks. Poes müüjad tavaliselt alati teretavad viisakalt ja raha annavad käe peale, mitte ei viska letile.

Soomlased ise kiruvad, et tänapäeva noored on hukas, aga eks see ole klassikaline lause. Ma mäletan, et kui siia kolisin, siis olin harjunud, et kui eestlased käivad eestlastel külas, siis külaline on see, kes midagi viib (tavaliselt midagi kohvi kõrvale), aga Soomes on võõrustaja see, kellel peab laud lookas olema. Nüüdseks on see komme kuidagi tagasi tõmbunud, kuid söögile kulutatakse ikka siin meeletuid summasid. Enne säästetakse muudes asjades, aga igapäevaselt peab olema külmkapp täis.

Kirjutage vastukaaluks, millised on eestlaste nõmedad kombed või harjumused? Ega siis kõik soomlased pole ainult labased, eks ikka toredaid ja viisakaid on ka. Ma ei tahtnud sõimupostitust teha, aga kuna mu tädi sai Soomes käies väikese kultuurišoki, siis mõtlesin, et teen kodutöö ära ja hoiatan teisi, kes soomlaseid ei mõista.

 

Allikas: minajamuud.blogspot.com.ee


Tags assigned to this article:
ebaviisakasroppslängsõnavaraSoomesoomlane

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service