Enamik inimesi eelistab korteri ostmisel või müümisel kasutada maakleri abi, kuid on ka neid, kes tahavad oma kinnisvara vahendamisega ise tegeleda. Korterit otse omanikult on soovitav enne lõplikku ostuotsust uurida lähemalt nii maja kui ka korteri tausta.

1. Maja tüüp ja seisukord
Uuri välja, mis materjalist ja millal on kortermaja ehitatud, milliseid parendustöid on majas väliselt tehtud ja mis on veel plaanis. Näiteks, kas katus on vahetatud, kuidas on maja soojustatud, mis seisus on püstiku torustik, juhtmestik, küttesüsteem ja koridori üldine seisukord.

2. Korterisisesed seinad
Kindlasti tasub kontrollida ka korteri seinte seisukorda. Näiteks seda, kas krohv pole seintelt lahti tulemas või kas vannitoa ja teiste ruumide seinad hallitama ei kipu. Vanades vannitubades on hüdroisolatsioon tehtud tihti halvasti või puudub see üldse.

3. Põrand
Uuri välja, kas põrand on soojustatud ning kui sirged on põrandad. Mõtle, kas kannataksid välja hommikuse põrandakrigina?

4. Lagi
Tasub vaadata, ega värv pole kuskilt lahti koorunud või laes väga palju pragusid. Ehk on vaja laed üle värvida või koguni pahteldada?

5. Elekter
Tee kindlaks, kas elektrijuhtmed on korteris uued. Kui on tehtud värske remont, soovitan uurida, kas ka elektrijuhtmed on vahetatud. Võib juhtuda, et vana omanik on vanad juhtmed kulude kokkuhoidmiseks vahetamata jätnud.
Uuri ka amprite koguse kohta. Vanades majades võib ampreid olla vähe ja nii ei saa korraga näiteks pesumasinat ja veekeetjat kasutada, sest pinge läheb liiga tugevaks, lüües kaitsmed välja.

6. Torustik
Küsi korteriomanikult kindlasti sedagi, kas korteris on torud vahetatud ja soojustatud? Seekordne karm talv oli suureks probleemiks, sest torud kippusid jäätuma ja lõhkema. Torude lahtisulatamine on aga väga kulukas.

7. Küte ja soojustus
Korteri asukoht majas on väga tähtis. Kui näiteks on tegemist viimase korrusega, muutub ääretult tähtsaks see, kas lagi on korralikult soojustatud. Äärekorteri puhul tuleb jällegi veenduda välisseina soojustatuses. Vanad radiaatorid võivad ummistuda – vesi ei käi enam korralikult läbi ja radiaator jääb külmaks. Sellisel juhul tuleb radiaator välja vahetada või korralikult läbi pesta. Kui maja on renoveeritud ja toas tundub olevat külm (mis ebakvaliteetse remondi puhul on tavaline asi), siis soojustuse kontrollimiseks on lihtne viis kasutada infrapuna põhimõttel töötavat termograafiaaparaati, millega leitakse üles soojustuse nõrgad kohad. Kindlasti tasub küsida, kas energiamärgis on olemas ja vaadata varasemaid küttearveid.

8. Aknad
Tähelepanu peaks pöörama ka akendele – kas need on vahetatud või mitte? Kas aknad on plastist või puidust?
Kindlasti tuleb mõelda ventilatsioonile. Vanad puitaknad töötavad «sundventilatsioonina» ja nende vahetamine võib kaasa tuua hallituse seintel.
Kasuks tulevad tuulutusavad akendel. Aknaid vahetades tuleb kindlasti jälgida maja ühtset välisilmet.

9. Garantii
Kindlasti küsi garantii kohta – uuselamu või värske remondi korral kehtib ehitisele garantii. Ehitusettevõtja kohustus on tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele. Kõik garantii ajal ilmsiks tulevad ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja omal kulul ja mõistliku aja jooksul. Ehitusseaduse järgi on garantii kestuseks kaks aastat ehitise üleandmise päevast.

10. Muud kooskõlastused
Kui korter on ümber ehitatud ja planeeringut muudetud, tuleb veenduda, kas kõik on tehtud seaduse kohaselt.
Soovitan üle vaadata ja veenduda, et uued plaanid ja kõik vajalikud kooskõlastused oleks olemas.