Suvine peetripäev on Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld.

Õigeusu alade suvine peetripäev on kirmaste aeg ja just noorte neidude pidutsemise aeg, kevade ärasaatmise püha. On käidud ühiselt vihtu tegemas.

Töökeelud
Töökeelud on seotud piksega – heinakuhjade tegemine, põllutööd jmt tõmbavad äikest ligi.

Rituaalsed toidud
Söödi sõira ja piimatoite.

Loodus
Puukoor jääb peetripäevast kinni.

Püha Peetri ja Pauli päev
Pärimuse järgi olevat apostlid Peeter ja Paul hukatud keiser Nero valitsemisajal 29. juunil. 258. aastast alates pühitsetakse nimelt sel kuupäeval nende surmapäeva. Algsest matmispaigast on Peeter maetud ümber Vatikani basiilikasse ja Paul Via Ostiensise kirikusse. Juba 4. sajandil taastati kirik ka nende algses matmispaigas. Legendi järgi on idakiriku järgijad püüdnud pühakuid varastada ja ümber matta, mis pole aga õnnestunud.