Lugeja küsib: “Teen päev läbi vastikut tööd, pean kannatama ülemuse teravusi, tobedaid suhtedraamasid tööl, kõigile vastu tulema, olema leplik ….  siis tulen koju ja hakkab uus ring – lapsed vinguvad ja küsivad igasugu asju, tülitsevad pidevalt,  jälle probleemid, probleemid, õppigu ise ja saagu hakkama!”

“Elukaaslane ka pidevalt rahulolematu, ei sobi see ega teine asi. Koolis koosolekul öeldi, et laps on agressiivne ja kiuslik. Ei suutvat alati keskenduda. No õpetaja ütles kõike n-ö läbi lillede, aga aru oli saada, et jälle mingi jama. Uuris juba, et kuidas kodune olukord  … krt, õpetagu lapsi ja ärgu torkigu teiste elus. Mida lapsega teha??”

Psühholoog vastab:

Lapsevanemaks olemine  on  ainult üks inimese rollidest.  Vahest ollakse sellest tüdinud ja väsinud. Tahetakse, et laps oleks juba suur ja saaks kõigega ise hakkama. Sellistel puhkudel kiputakse nähvama, et küll sa oled ikka rumal, sa ei saa hakkama, oled üks igavene tita jne. Kuna lapsevanem on ka lihtsalt inimene oma vigade ja nõrkustega, siis ei olegi vaja endast superkangelase ning eksimatu inimese kuvandit luua. Pigem võiks oma tundeid siiralt väljendada.

Sõnastus sõltub muidugi lapse vanusest. Keskenduda tasuks pigem peresisestele headele suhetele. Kui laps tunneb ennast kodus turvaliselt, siis on ta väljaspool kodu rõõmsam ja hakkajam. Hea läbisaamine peres tagab ka lapsele vajaliku enesekindluse.

Koduste pingete tõttu võib laps olla kas vihane ja agressiivne, kergesti ärrituv või siis hoopis kurb ja ükskõikne. Sagedased on keskendumisraskused. Laps võib olla kas teiste poolt kiusatav või ise kiusaja.

Mõned näpunäited tagamaks kodus turvalist õhkkonda:
·  Ära tee lapse arvel alandavaid nalju
·  Ära ütle teravusi ega halvusta
·  Ära ähvarda, sakuta, löö ega tekita tahtlikult füüsilist valu
·  Ära ole lapsega pidevalt rahulolematu
·  Ära tekita kunstlikult konkurentsi õdede – vendade vahel
·  Märka, kiida ja tunnusta kõike positiivset ja hästi tehtut
·  Püüa saavutada olukord, kus vanemate vahel poleks tüli ega vimma
·  Lahenda vanad peresisesed arusaamatused (lapsed loevad hästi kehakeelt ning tajuvad suurepäraselt vanematevahelist pinget)