Reklaam:

Psühholoog vastab: “Ma ei ole kindel, kas olen võimeline suuri asju korda saatma? Mida teha?”

Lugeja küsib: “Ükskord kirjutasite siin eesmärkidest. Mul üks tuttav ei planeeri midagi, aga ikka läheb tal hästi. Kas niisama elada ei või? Tegelikult ma ikka tahaks mingit eesmärki oma ellu, aga ma ei oska valida, ei tea kas olen võimeline suuri asju korda saatma?”

Psühholoog vastab:

Inimesed on erinevad. Ühed mõtlevad ja väljendavad end pigem verbaalselt, teised näiteks visuaalselt. Viimased ei pruugi eesmärki sõnastada, küll aga tekivad neil mingid kujutluspildid soovitud olukorrast. On ka inimesi, kes kõrvaltvaatajale mõjuvad täiesti süsteemitutena, samas aga liiguvad näiliselt juhuslikult soovitud suunas. Mõned kutsuvad seda kõhutundeks. Tegelikult on see oskus analüüsida välkkiirelt mõnd olukorda, kasutades nii enda kui teiste kogemusi analoogsetes situatsioonides. Inimesele võib tunduda, et õige vastus tuli nagu ise pähe, ta ei pruukinud arutluskäiku endale  teadvustada.

Siiski on kirjalik eesmärkide püstitamine kõige kindlam variant, nii muutub eesmärgi saavutamise protsess kontrollitavaks. Kui see kõik nii lihtne on, miks ei tegutse siis kõik inimesed eesmärgipäraselt? Paljud kardavad võimalikku ebaõnnestumist, seepärast ei hakka eesmärki seadma. Paljud ei saa aru, kuidas mingi eesmärk neid elus edasi aidata saab. Nad ei mõista, et see on eelduseks oma elu teadlikult juhtida. On ka neid, kes tahaksid, aga ei oska eesmärki seada.

Sõna „eesmärk“ kõlab pidulikult  ning esmalt kangastub olümpiavõit, Nobeli preemia, loss ookeanivaatega vms. Tegelikult võivad eesmärgid olla ka väikesed, kuid antud inimese jaoks olulised. Eesmärk pole ju selleks, et teistele muljet avaldada, pigem ikka selleks, et oma tegevusi ja mõtteid korrastada. Seega ei pruugi eesmärk olla midagi käegakatsutavat, midagi materiaalset. See võib olla ka mingi seisund.

Kui oled lõpuks otsustanud, mida tahad saavutada, siis kirjuta üles, mida eesmärgi saavutamine sulle annab. Antud loetelu aitab kontrollida, kas tegemist on ikka su isikliku eesmärgiga või sooviga nt. “ära panna“, suurustada, kellegi tegevust takistada vms. Edasi võib üles kirjutada peamised takistused, mis tuleb eesmärgi saavutamiseks ületada. Lõpuks kirjuta ka loetelu oma teadmistest ja oskustest, mida läheb vaja konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Nii saad testida, kui realistlik su eesmärk on. Kui selgub, et teadmisi ja oskusi on antud ülesande jaoks piisavalt, võid kaaluda ka suurema eesmärgi püstitamist. Vastupidisel juhul  võib end kas täiendada või siis eesmärki vähendada.

Kogu planeerimistööl pole aga mingit mõtet kui ei astuta esimest sammu, kui ei hakata mingil hetkel tegutsema.


Tags assigned to this article:
eesmärgideesmärkpsühholoogsaavutus

Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service