OHMYGOSSIP — Vanemate lahutus on üks suurimaid kriise lapse elus. Pere lagunemine on raske olukord, olenemata sellest, et lapsed on juba täiskasvanuks saanud.
Kas sinu vanemad läksid alles hiljuti lahku? Loe, milliseid nippe jagab Soome veebileht Ellit, kuidas täiskasvanu eas vanemate lahutusest üle saada.
1. Piirid paika
Täiskasvanu olukord vanemate lahutuse puhul on märksa ebaõiglasem, kui lapse eas. Täiskasvanuna oodatakse olukorra suhtes toetust ja mõistmist. Täiskasvanud inimest saab tõmmata aruteludesse, kust laps jäetaks kindlasti välja.
Tihedad suhted vanematega on imeline asi. See aga ei tähenda seda, et sa pead kuulekalt kuulama kõik lahutuse ebameeldivad üksikasjad ja iga kell olema lohutamiseks olemas. Näiteks, kui su ema helistab igapäevaselt ja kannab kõik isa tegemised ette. Sa pead sellele olukorrale piiri panema, sest see on ka sinule raske. Ütled näiteks vanematele, et nad mõlemad on sulle võrdselt olulised, aga tülide vahendajaks olemine on raske.
2. Proovi olla erapooletu
Ainsa lapsena on raske jääda erapooletuks. Kindlasti on raske jõuda otsusele, kelle juures oma puhkuse veedad ja keda saad samal ajal korraga külla kutsuda. Halvimal juhul üritavad mõlemad vanemad leida sinu poolehoidu ja solvuvad, kui tegeled emma või kummaga. Vanematele tuleb meelde tuletada, et oled täiskasvanud ja elad oma elu just nii nagu soovid, kohtud, kellega soovid, kutsud oma koju, keda soovid, sõltumata nende lahkhelidest. Kõige ebaõiglasem on lõpetada teise poole sugulastega suhtlemine. Kui oma lapsed on sündinud, on halb, kui puudub sugulusvõrgustik.
3. “Sõnumitooja tappa!”
“Ütle emale, et…”, “Vii need isale…”. Kui annad olukorras väikse sõrme, võetakse käsi ja sa ei jõua enam midagi teha. Tegemist on võimu kuritarvitamisega, kus üritatakse näidata, et oled asetunud kiusaja poolele. Kas ei tundu nagu oleksid sattunud kahe väikse lapse keskele? Parim oleks, kui vanemad saaksid ise omavahel hakkama, ilma, et keegi abistaks – just nagu abielu ajalgi.
4. Ära liiga palju aita
Ka täiskasvanud lapsele võib olla šhokk, kui vanem kannatab üksinduse all, ega oska enam asjadega tulla toime nagu varem. Näiteks auto tehnoülevaatus või akende pesemine võib osutuda probleemiks. Loomulikult oled valmis vanemaid aitama, aga ära lase neil enesehaletsuse tõttu muutuda täiesti abituks. Mine näiteks emaga tehnoülevaatusele moraalseks toeks. Näita isale, kuidas aknapesu kõige efektiivsemalt sujub. Enesetunde parandamine on kasulikum, kui passiivsena istumine.
5. Sinulgi on õigus kurvastada
Toeks olemise ja abistamise ajal võib ununeda, et ka sinu elu on seisma jäänud. Võid järele mõelda, kas lapsepõlv on olnud vaid teesklus või miks omavahel mitte läbisaavad vanemad varem ei lahutanud. Kas ema ja isa olid koos vaid sinu pärast? Oma tunnetest on hea rääkida kellegiga, näiteks oma elukaaslase, sõbra või professionaaliga. Kõrvalseisja on parem kuulaja, kui oma ema, isa või õed-vennad. Oma perega arutledes jäävad sinu tunded nende läbielamiste varju.
6. Ära lase lahutuse teemadel koguaeg arigielus olla
Võta lahutuse teemadest puhkust. Korralda omale mõnusaid tegemisi ja lülita telefon välja. Sügaval kriisis olevatel vanematel võib olla raske keskenduda muudele asjadele. Kui vestlused keerlevad päevast päeva ainult lahutuse ümber, haara ohjad ja palu vanemaid, et kas oleks võimalik näiteks üks õhtu olla ilma asjast rääkimata. Ka vanematele ja õdedele, vendadele on hea mõelda vahelduseks muid mõtteid ja märgata, et elu läheb tegelikult kriisist hoolimata edasi.
7. Ära võrdle oma suhteid vanemate omaga
Vahetevahel võib vanemate luhta läinud suhe tekitada ka enda eraelus kõhklusi, et kooselu ebaõnnestub. Ära muretse ilmaasjata! Uuringud on näidanud, et need täiskasvanud lapsed, kes on vanemate lahkuminekut kogenud, on enamasti enese suhetes eriti tähelepanelikud. Neil on realistlik arusaam abielust ja nad oskavad suhte kriise paremini tunnistada ja käsitleda. Lahutust kogenud lapsed hoiavad oma partnerit hoolsamini ja nende kooselud kestavad kauem, kui lahutanud vanemate oma.