Neljapäev, märts 28, 2024
Error 404 - Lehte ei leitud
Lehte mida te otsite ei leitud
You can go to the HOMEPAGE

VÄRSKEMAD POSTITUSED

Lihavõtted Põhjamaades: påskekrim, gækkebreve, mämmi, malshættir, påskkärrning ja munadepüha

NordenBladet — Ees ootavad pikad pühad: lihavõtted. Eestis on sel ajal tavaks munade värvimine, söömine ja võidu koksimine, aga kuidas tähistatakse lihavõtteid teistes Põhjamaades?

Norra
Lihavõtted on norrakate jaoks üks tähtsamaid pühi, mille ajal keegi tööd teha ei taha. Tõeline norrakas sõidab lihavõtete ajaks mägimajakesse, mille ümbruses leidub veel ka lund, ning suusatab pea terve nädalavahetuse – seda nimetatakse hytteturiks. Uuema aja traditsioon on pühade ajal krimkadesse sukelduda: påskekrim. Pärast pikka päeva suusatamist kogunetakse teleka ette vaatama Nordic Noiri või haaratakse kätte mõni põnev krimiromaan. Muidugi on sel ajal populaarsed ka kõiksugused viktoriinid.

Taani
Mõni nädal enne lihavõtteid kirjutavad Taani lapsed salapäraseid lumehelbekujulisi kirju, mida kutsutakse gækkebreve’iks. Kiri tuleb kirjutada nii, et selle saaja ei saaks aru, kellelt see tulnud on. Vihjeks võib kirja lõppu teha nii mitu täppi, kui nimes tähti on. Kirjaga saadetakse tihti kaasa ka lumikellukesi. Kui kirja saaja saatjat ära ei arva, peab ta kirjutajale kinkima pühademuna.

Kui lapsed on vaiksel laupäeval magama läinud, külastab neid lihavõttejänku, kes peidab aeda šokolaadimune, mida lapsed ülestõusmispüha hommikul põnevusega otsida saavad.

Rootsi
Rootsis riietuvad lapsed suurel neljapäeval lihavõttenõidadeks. Nad panevad selga vanad riided, seovad pähe värvilise pearäti ning teevad põsed punaseks. Kuigi nii poisid kui ka tüdrukud kannavad traditsioonilist påskkärrningi kostüümi, panevad osad poisid selga hoopis ilusa musta ülikonna, ette suured kunstvuntsid ja pähe mõne pööningul leiduva suure kaabu. Selliseid poisse hüütakse lihavõtte vanameesteks (påskgubbar). Seejärel minnakse naabrite juurde, kellele kingitakse joonistusi või kaarte lootuses saada maiustusi.

Soome
Ka Soomes lähevad liikvele väikesed nõiad, aga joonistuste asemel on neil kaasas pajuoksad. Nad soovivad naabritele head tervist ja õnne, loevad luuletusi ning annavad neile pajuoksa. Vastutasuks oodatakse muidugi maiustusi, seega hoiavad soomlased selleks puhuks kodus korvikest šokolaadimunade või muu magusaga.

Ülestõusmispühal süüakse magustoiduks mämmit. Mämmi on veidi lögane tumepruun puding, mis on valmistatud linnastest ja rukkijahust. Kuigi see ei pruugi väga ahvatlev välja näha, on see siiski imemaitsev ja laste lemmik, eriti kui seda serveerida koore ja suhkruga.

Island
Islandlaste jaoks on lihavõtted aeg, kus saab lähedastega koos olla ja võimalikult palju süüa – näiteks röstitud lammast ja šokolaadi. Värvitud munade asemel kingitakse seal üksteisele hoopis šokolaadist mune – paskaegge. Munade seest leiab omakorda mitmesuguseid maiustusi ning mis kõige tähtsam, malshættiri – islandi vanasõna. Kogu pere istub koos ja loeb neid vanasõnu valju häälega ette, arutledes, kas need lähevad täppi või mitte. Islandlaste jaoks on malshættir nagu horoskoop!

Eesti
Lihavõttepühad tähistavad Eestis kevade algust ning on pidustuste ja traditsioonide aeg. Mõningaid 19. sajandist pärit traditsioone järgitakse tänaseni!

Eestis nimetatakse lihavõttepühi mitut moodi: ülestõusmispüha, lihavõtted (viitab otseselt liha söömisele, mis tähistas paastu lõppu), munadepüha, kiigepühad (viitab traditsioonile kiikuda esimesel ülestõusmispühal suurtel puidust külakiikedel).

Esimest ülestõusmispüha tähistatakse Eestis tavaliselt pika lõuna, munade värvimise ja traditsioonipärase lihavõttemunade jahiga. Munade kaunistamine on väga levinud, tavaliselt värvitakse mune looduslike värvidega, näiteks sibulakoorte või punapeedimahlaga ning pannakse seejärel korviga lauda kaunistama. Päris munade olemasolu on äärmiselt oluline söögijärgse munakoksimisvõistluse jaoks, mille käigus selgub igal aastal uus meister. See on lihtne – tuleb oma muna otsa koksida vastu vastase oma ning võidab see, kelle munakoor jääb terveks!

Avafoto: Pexels

 

Läti: Parlament kavatseb keelata alkoholimüügi alla 20-aastastele noortele

NordenBladet – Läti seimi ehk parlamendi sotsiaal- ja tööasjade komisjon toetas teisipäeval muudatusettepanekuid alkoholimüüki reguleerivale seadusele. Kavandatud muudatuse vastuvõtmise järel keelatakse alla 20-aastastel lätlastel alkoholi osta, praegu on vastavaks vanusepiiranguks 18 eluaastat.

Oluliselt suuremat vastukaja tekitas alkoholimüügi kellaajaliste piirangute arutamine, mida varem arutas ka seimi rahvatervise komisjon, kirjutab Läti rahvusringhääling LSM. Teisipäevase istungi jooksul jõudis komisjon otsusele, et alkoholi ei tohiks müüa argipäevadel ja laupäeviti pärast kella 20.00 ja enne kella 10.00.

Hetkel kehtiva seaduse järgi tohib alkoholi müük alata kell 8.00 ja see peab lõppema kell 22.00.

Arutelud pühapäevaste kellaajaliste müügipiirangute üle jätkuvad, osad saadikud toetavad täielikku müügikeeldu pühapäeviti. Samas Läti majandus-, põllumajandus- ja rahandusministeerium ei toeta niivõrd karmi sammu, pakkudes ainult müügiaja täiendavat piiramist ühe tunni võrra hommikul ja ühe tunni võrra õhtul.

Valitsuskoalitsiooni kuuluvate seimi saadikute sõnul on meetmed vajalikud alkoholi kuritarvitamise piiramiseks, isegi kui see avaldaks majandusele või kaubandusele mõju.

Samas LSM-i tellitud ja Norstati läbiviidud arvamusküsitlusest selgub, et Läti avalikkus jaguneb sisuliselt pooleks uute piirangute kehtestamise suhtes. Kui 44 protsenti vastanutest pigem või täielikult toetab uusi piiranguid, siis 49 protsenti ei toeta, näitab küsitlus.

Avafoto: Unsplash

2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv. Eesti turist eelistab NEID sihtkohte

NordenBladet – 2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, Eesti turistid ja ärireisijad tegid neid võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20 protsenti enam. Peamiste sihtkohtadena eelistavad eestlased Soomet, Lätit, Itaaliat ja Türgit.

Statistikaameti analüütiku Sigrid Saagpaku sõnul eelistavad Eesti elanikud eelkõige puhkusereise. “Mullu tehti puhkuse eesmärgil ligi 1,7 miljonit siseriiklikku reisi ja 980 000 välisreisi. 3,2 miljonist ööbimisega sisereisist olid ligi 30 protsenti (980 000) tuttavate või sugulaste külastamise eesmärgil,” selgitas analüütik.

Öööbimisega tööreise oli Eestis 2023. aastal kokku 360 000. 1,5 miljonist ööbimisega välisreisist toimus ligi 13 protsenti (193 300) tuttavate juurde, 19 protsenti (286 100) olid tööga seotud reisid.

Naaberriigid on endiselt populaarsed

Kui sisereisidest on lausa 90 protsenti lühikesed ehk kuni kolm ööd kestvad reisid, siis välisreiside puhul on lühikesed 40 protsenti reisidest. 34 protsenti kestavad neli kuni seitse ööd ning 20 protsenti on üle seitsme öö pikad.

“Populaarseimad siseriiklikud sihtkohad on juba aastaid Harju-, Pärnu- ja Tartumaa, neile järgnevad Ida-Virumaa ja Saaremaa. Välisriikidest külastatakse enim naaberriike: Soomet (193 900 reisi) ja Lätit (184 000). Populaarsuselt järgmised olid Itaalia (100 400) ja Türgi (77 600),” sõnas analüütik.

Reisid Venemaale on võrreldes 2019. aastaga vähenenud ligi neli korda.

Põhiliselt ööbivad eestlased välisreisidel hotellides või hotellilaadsetes majutuspaikades (4,9 miljonit ööd). Eesti-sisestel reisidel kasutatakse lisaks populaarsetele tasulistele majutusvõimalustele (3,1 miljonit ööd) ka tasuta võimalusi. “Näiteks ööbiti tuttavate või sugulaste juures 2023. aastal kokku 2,8 miljonit ööd,” ütles Saagpakk.

Tööreisidele kulutatakse üha enam

Keskmiselt kulutab eestimaalasest reisija ühel siseriiklikul reisil 179 eurot.

“Võrreldes 2021. ja 2022. aastaga on summa jäänud üsna sarnaseks. Suurim tõus siseriiklikel reisidel tehtud kulutustes tekkis pärast 2019. aastat, mil keskmised kulutused jäid 130 euro ringi,” selgitas Saagpakk.

Siseriiklike puhkusereiside jaoks käidi 2023. aastal ühe inimese kohta välja 220 eurot, tööreiside kulud jäid sel ajal 185 euro kanti.

Välisreisidel kulub ühe inimese kohta aga 1080 eurot. “Enim on kogukulutused kasvanud pärast 2021. aastat, mil keskmine summa inimese kohta jäi 860 euro juurde. Põhilise osa kulutustest moodustavad transpordi- (36 protsenti) ja majutuskulud (30 protsenti),” selgitas analüütik.

Kui varasematel aastatel on keskmised kulutused olnud suurimad puhkusereisidel, siis 2023. aastal oli keskmise tööreisi kulu 1280 eurot inimese kohta, puhkusereisidel oli see summa 100 euro võrra väiksem.

Avafoto: Bellagio, Itaalia (Unsplash)

Soome on jätkuvalt maailma kõige õnnelikum riik

NordenBladet — 20. märtsil avaldatud Maailma õnnearuande World Happiness Report 2024 ülevaates tunnistati Soome taas maailma õnnelikumaks riigiks.
Soome on seitsmendat aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik. Soome skoor on 7,7. Soome järel hoiavad kõrgeimal positsioonil Taani, Island ja Rootsi. Afganistan ja Liibanon on kõige madalamal, hinded 1,7 ja 2,7, vahendab Helsingin Sanomat.

Võrdluseks, Eesti on tabelis 34. kohal 6,4 palliga (eelmisel aastal 31. koht). Leedu on 19. kohal 6,8 palliga (eeelmisel aastal oli Leedu 20. kohal) ja Läti 46. kohal 6,2 palliga (eelmisel aastal oli Läti 41. kohal). Venemaa on 72. kohal 5,8 palliga (eelmisel aastal oli Venemaa 70. kohal).

Inimestel 143 riigist paluti hinnata oma elu skaalal nullist kümneni. Arvesse võetakse kolme aasta tulemuste keskmist, mis annab hinde.

Lisaks inimeste endi hinnangule õnnelikkusele põhinevad aruande tulemused erinevate heaolu mõjutavate tegurite uurimisel. Maailma õnnearuandes vaadeldakse õnne läbi kuue mõiste: sotsiaalne toetus, sissetulek, tervis, vabadus, suuremeelsus ja madal korruptsioon.

Raporti järgi on õnnetunne enim „suurenenud” Serbias, Bulgaarias, Leedus ja Kongo Vabariigis.

Üllatav on aruandes see, et Saksamaa ja USA langesid esimest korda 20 õnnelikuma riigi hulgast välja.

Eelmisel aastal oli USA maailmas õnnelikkuselt 15. kohal, nüüd 23. Saksamaa oli 16., nüüd 24. kohal.

Aruandes tuuakse välja eelkõige alla 30-aastaste inimeste rahulolu järsk langus. Kui aruanne käsitleks ainult 60-aastaseid ja vanemaid inimesi, oleks USA 10. kohal. Teisest küljest, kui aruanne käsitleks ainult 30-aastaseid ja nooremaid inimesi, oleks Ameerika Ühendriigid 62. kohal.

Vanemad inimesed on ka Saksamaal õnnelikumad kui noored.

Üks raporti autoreid professor Jan-Emmanuel De Neve ütles, et USA ja Saksamaa positsiooni suruvad alla paljud asjad. De Neve sõnul hõlmavad need muu hulgas vastasseisu sagenemist, sotsiaalmeedia negatiivseid mõjusid ning majanduslikku ebakindlust ja tasakaalustamatust, edastab uudisteagentuur Reuters.

Maailma kõige õnnelikumad alla kolmekümneaastased inimesed on Leedus, Iisraelis, Serbias ja Islandil. Noorte õnnelikkuse mõõtmisel on Soome 7. kohal, Eesti 44. kohal. Nimekirja lõpuosa vanuseanalüüsis ei muutunud: raporti järgi elavad kõige õnnetumad noored Liibanonis ja Afganistanis.

Seevastu eakate rahulolu osas on Soome teisel kohal, eespool on vaid Taani. Järgnevad teised Põhjamaad. Eesti on eakate rahulolu osas 35. kohal.

Maailma õnnearuannet on avaldatud alates 2012. aastast.

Avafoto: Unsplash

 

 

Eesti: Riigikogu toetas Eesti ja Venemaa õigusabilepingu lõpetamist

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu kolm seadust, millega võimaldatakse kultuurkapitali nõukogul otsustada veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, soodustatakse kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel ning denonsseeritakse Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping.

Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse (338 SE), mis võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.

Seaduse alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb kord aastas esitada Riigikogule kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.

Seadusega soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.

Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Signe Kivi Reformierakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) (349 SE), millega võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mida muudeti, et meelitada kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust.

Uute reeglite eesmärk on ühtlustada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja riigis elamise tingimusi ning suurendada ELi sinise kaardi atraktiivsust. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.

Muudatustega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.

Seaduse järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Kui praegu võib kaardi valdaja olla sinise kaardi kehtivusajal töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis edaspidi võib ta olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse muudatustega ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel direktiivist tuleneva muudatuse, mis käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk seda, kas vastavat töökohta on võimalik täita liikmesriigi elanike või ELi kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist ning tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kuni kaks aastat.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse muudatustega kasvuettevõtte määratlust. Kui praegu on kasvuettevõte üksnes seaduses sätestatud tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing, siis muudatuse kohaselt võib kasvuettevõte edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse (362 SE), millega denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Denonsseerimise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.

Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), millega kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra, eriolukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni vajadustele.

Eelnõu lubab Kaitseliidu tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona. Praegu sõltub tegevliikme relvaga soetatava ja hoitava laskemoona kogus relva otstarbest ning muu otstarbe puudumisel tohib relvaga koos hoida 200 ja laskespordiks kasutamiseks kuni 5000 padrunit. Eelnõu kohaselt tohib Kaitseliidu tegevliige hoida koos relvaga 5000 padrunit relva või 10 000 padrunit hoiukoha kohta ja padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.

Samas kehtestatakse rangemad nõuded hoiukohale ja nende järelevalvele. Lisaks tekib relvaomanikule eelnõuga kohustus taotleda sellele relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud riigikaitse märge.

Kaitseliidu valvurile ja valves olevale inimesele antakse eelnõuga õigus kasutada elektrišokirelva, mis võimaldab ohutumat reageerimist kohtades, kus tulirelva kasutamine võib juures viibivatele kõrvalistele isikutele, näiteks siseruumides, olla ohtlik. Samuti lubatakse eelnõuga Kaitseliidu tegevliikmetel kasutada teenistusülesannete täitmisel isiklikke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse jahitulirelvadena kantud relvi. Lisaks lihtsustatakse eelnõuga kaitseliitlaste tervisnõuete kontrolli.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), millega sätestatakse seaduses keskkonnamüra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldatakse rakendamisel tekkinud probleemid. Muudatus aitab kaasa uute ehitiste kavandamisele tiheasustusaladel.

Seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga. Ühtlasi lahendab eelnõu õiguskantsleri viidatud probleemi, kus atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11, selle vastu aga 52 Riigikogu liiget.

Kolm eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõu (373 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek töötada 1. maiks välja õigusaktid, mis tagaksid koalitsioonilepingus kokku lepitud õpetajate palga jõudmise 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Samuti sooviti teha eelnõuga ettepanek kehtestada alates 2025. aastast õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel, mis on seotud nii töötasu tõusu kui ka koormusarvestuse ja lisatööülesannetega.

Läbirääkimistel võttis sõna Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 21 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE), millega sooviti tunnistada kehtetuks e-hääletamise võimalus ehk lõpetada Eestis e-valimised.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE), millega sooviti lõpetada Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmine. Kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra“ eelnõu (273 OE) esimene lugemine.

 

 

Neis Soome tanklates on kütus otsas või otsa saamas

NordenBladet — Mõnes Neste tanklas on kütus otsa saanud. Neste teatas seda oma teisipäevases, 26. märtsi pressiteates. Neste prognoosib, et olukord muutub streigi jätkudes iga päevaga raskemaks, vahendab Iltalehti.

Neste täpsustas eelmisel nädalal tehtud avaldust streigi jätkumise mõjude ja kütuse kättesaadavuse kohta.

Toona märkis Neste, et streigi pikenemine mõjutab oluliselt tarneid klientidele ja kütuse kättesaadavust Neste jaamade võrgus Soomes.

Praegune streik jätkub märtsi lõpuni. Neste märkis oma pressiteates, et vaatamata ettevalmistustele ei suuda ta enam tagada tarneid klientidele ja toodete piisavust kogu riiki teenindavas jaamavõrgus.

Neste vabandab tekkinud olukorra pärast oma klientide ees.

Neste toob oma kodulehel välja tooted, mille saadavus teatud jaamades puudub. Nende hulgas on rasketehnika jaoks mõeldud veoautojaamad.
Teavet uuendati viimati 26. märtsil kell 17.

Neste Futura 95 E10
Neste Express Helsinki Mannerheimintie

Neste Futura diisel
Neste Express Savonlinna Olavinkatu, suvekütus

Neste Helsinki Laajasalo, talvekütus
Neste Express Lappeenranta CM, talvekütus

Neste MY taastuv diisel
Neste Express Helsinki Konala

Neste Express Tuusula Riihikallio
Neste Futura Diesel (rasketehnika tanklad)

Neste Truck Heinola Vierumäki, suvekütus
Neste Truck Rautjärvi Simpele, suvekütus
Neste Truck Kitee Tolosenmäki, suvekütus
Neste Truck Lappeenranta Ratakatu, talvekütus

Neste MY taastuv diisel (rasketehnika tanklad)
Neste Truck Hyvinkää Rekkarasti
Neste Truck Jämsä Portti
Neste Truck Helsinki Pasila

Neste Truck Vaasa Kiitokaari
Neste Truck Turku Satama Tuontiväylä
Neste Truck Tampere Transpoint
Neste Truck Turku Vanha Tampereentie