NordenBladet

Huldufólk vs. Huldra: Põhjala mütoloogia varjatud palged

Huldra muinasjutud, muistendid, pärimused, mütoloogia

NordenBladet – Põhjamaade folklooris on “varjatud maailm” alati olnud inimeste igapäevaelu lahutamatu osa. Kuid sõltuvalt sellest, kas viibite paksudes Rootsi metsades või tuulistel Fääri saartel, on see varjatud maailm väga erinev.

Kuigi nimed Huldra (Hulder) ja Huldufólk pärinevad samast vanapõhja tüvest (hylja – peitma, varjama), tähistavad need kahte täiesti erinevat mütoloogilist kontseptsiooni.

Huldra: Metsik võrgutaja (Norra ja Rootsi)

Skandinaavia mandriosas, eriti Norras ja Rootsis, on Huldra (või skogsrå – metsaemand) üksik ja salapärane naissoost metsavaim. Saamide pärimuses esineb sarnane tegelane nimega ulda. Ta on looduse personifikatsioon – ahvatlev, kuid ohtlik. Pärimuslugudes on huldra sageli metsiku looduse valitsejanna/hoidja: ta võib olla inimese vastu heatahtlik (nt aitab või valvab tööd), aga ka ohtlik – eriti kui inimene käitub ülbelt, ahnelt või lugupidamatult.

Välimus: Ilu ja loomalikkus

Eestvaates on Huldra hingematvalt ilus ja ligitõmbav naine, sageli pikkade juustega ja taluniku riietes. Kuid tal on alati üks füüsiline “viga”, mis paljastab tema mitteinimliku päritolu ning mida ta püüab varjata:

Käitumine: Üksik kütt

Huldra ei ela tavaliselt suurtes kogukondades. Ta ilmub üksikutele meestele – söepõletajatele, jahimeestele või karjustele – sügaval metsas.


2. Huldufólk: Peidurahvas (Island ja Fääri saared)

Liikudes läände, Atlandi ookeani saartele, muutub pilt drastiliselt. Siin ei ole tegemist metsiku loodusvaimuga, vaid Huldufólk on terve paralleelühiskond. Nad on “meie paremad koopiad”.

Välimus: Üllad ja hallid

Huldufólk näeb välja peaaegu täpselt nagu inimesed, kuid nad on sageli kirjeldatud kui pikemad, ilusamad ja väärikamad.

Käitumine: Peegelühiskond

Erinevalt üksikust Huldrast elab Huldufólk perede ja kogukondadena.

Üks levinumaid ja hirmutavamaid lugusid Fääri pärimuses (mis on sarnane ka Eesti mütoloogiale) on see, et huldufólk tahab vahetada oma lapse inimlapse vastu. Kui inimene sai lapse, pidi ta olema väga ettevaatlik, et huldu-naine ei tuleks ja ei vahetaks ilusat inimlast oma vana ja inetu lapse vastu. Sellist vahetatud last kutsuti fääri keeles býttingur.

Miks see erinevus tekkis?

Folkloristid usuvad, et erinevus tuleneb maastikust ja elutingimustest.

  1. Mets vs. Lage maa: Rootsis ja Norras on metsik ja pime mets koht, kus inimene on üksi ja haavatav – Huldra kehastab metsa ahvatlevat, kuid ohtlikku tundmatust.

  2. Isolatsioon saartel: Islandil ja Fääri saartel metsa peaaegu ei ole. Inimesed elasid väikestes isoleeritud külades karmi looduse meelevallas. “Peidurahvas” pakkus seltsi – nad olid kujuteldavad naabrid tühjas maastikus, kes seletasid lahti kummalisi loodusnähtusi ja andsid põhjuse austada iga kivi ja künkakest.

Tänapäevane pärand

Mõlemad uskumused elavad edasi ka 21. sajandil:

Exit mobile version