NordenBladet – Kujutage ette riiki, mille pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri (umbes 50 korda suurem kui Eesti), kuid kus ei ole võimalik sõita autoga ühest linnast teise. See on Gröönimaa, Taanile kuuluva autonoomse territooriumi, reaalsus. See on üks väheseid riike maailmas, kus puudub riiklik teedevõrk ja raudtee.
Gröönimaal on 17 linna (Nuuk, Sisimiut, Ilulissat, Qaqortoq, Aasiaat, Maniitsoq, Tasiilaq, Paamiut, Narsaq, Nanortalik, Uummannaq, Qasigiannguit, Upernavik, Qeqertarsuaq, Qaanaaq, Kangaatsiaq, Ittoqqortoormiit) ja umbes 53 asulat (küla). Peale nende on olemas veel üksikud talud ja uurimisjaamad, kuid need ei lähe ametlike asulate alla.
Turistile võib see tunduda üllatav – miks ei ole ehitatud teed isegi pealinna Nuuki ja suuruselt teise linna Sisimiuti vahele? Vastus peitub geograafia, kliima ja majandusliku otstarbekuse unikaalses kombinatsioonis.
1. Geograafiline takistusrada: Loodus ei luba
Peamine põhjus teede puudumiseks on Gröönimaa äärmuslik maastik. Rannikuala, kus inimesed elavad, ei ole tasane tundra, vaid üks maailma liigestatuim ja mägisem piirkond.
-
Sügavad fjordid: Linnad asuvad sageli sügavate fjordide ääres või poolsaartel, mida eraldavad üksteisest järsud mäed ja veesilmad. Tee ehitamine nõuaks sadu kilomeetreid tunneleid ja sildu, mis peaksid ületama fjorde, kus triivivad hiiglaslikud jäämäed.
-
Igikelts ja liustikud: Maapind on suures osas igikeltsa all (külmunud pinnas). Kui sellele ehitada asfalttee, hakkab maapind suvisel sulamisel “mängima”, muutes teekatte kiiresti kasutuskõlbmatuks. Lisaks ulatuvad paljudes kohtades liustikukeeled otse mereni, lõigates läbi potentsiaalsed maismaateed.
2. Majanduslik loogika: Kellele teed ehitada?
Gröönimaa rahvaarv on 2025. aasta seisuga umbes 56 800 inimest, kes on hajutatud tohutule territooriumile.
-
Kulud vs. kasu: Tee ehitamine Nuuki ja Sisimiuti vahele (ca 320 km) maksaks hinnanguliselt sadu miljoneid või isegi miljardeid eurosid. Kuna potentsiaalne liiklejate arv oleks vaid mõnikümmend autot päevas, ei tasuks selline investeering end kunagi ära.
-
Hooldus: Arktiline talv tähendab lumetorme ja jäiteolusid 8–9 kuud aastas. Teede lahtihoidmine sellistes tingimustes oleks logistiline õudusunenägu ja neelaks suure osa riigieelarvest.
3. “Sinised ja valged maanteed”: Kuidas transport tegelikult toimib?
Kuna autodega linnast välja ei saa, on Gröönimaa arendanud välja unikaalse transpordimudeli, mis tugineb merele ja õhule.
Õhutransport (Air Greenland)
Lennuk ja helikopter on Gröönimaal sama tavalised kui Eestis buss või rong.
-
Lennukid: Suuremate linnade vahel lendavad propellerlennukid (peamiselt Dash-8). Need on “õhubussid”, mis hüppavad ühelt lühikeselt lennurajalt teisele.
-
Helikopterid: Väiksematesse asulatesse (kus lennurada puudub) pääseb ainult helikopteriga. Riik doteerib neid lende, et tagada elutähtis ühendus.
Meretransport (Sarfaq Ittuk)
Kevadest sügiseni on peamine ühendustee meri.
-
Rannikupraam: Laev Sarfaq Ittuk sõidab Lõuna-Gröönimaa ja Disko lahe vahel, peatudes enamikus rannikulinnades. See on kohalike jaoks odavam alternatiiv lendamisele ja turistidele parim viis ranniku nägemiseks.
Talvine erisus: Koerad ja mootorsaanid
Põhja- ja Ida-Gröönimaal muutub meri ja maastik talvel tahkeks. Siin tekivad ajutised “teed”, mida mööda liigutakse koerarakendite ja mootorsaanidega. See on ainus aeg ja koht, kus “sõidukiga” naaberkülla minek on võimalik, kuigi ametlikku teed pole.
4. Erandid: Kus saab siiski sõita?
Kuigi linnadevahelisi teid pole, on linnade sees teedevõrk täiesti olemas ja asfalteeritud. Autod, taksod ja bussid on Nuukis, Sisimiutis ja Ilulissatis tavalised.
On olemas ka paar kuulsat erandit, mis pakuvad turistidele huvi:
-
Kangerlussuaq – Jääkilbi tee: See on Gröönimaa pikim tee (umbes 35–40 km), mis viib Nuuki lennujaamast (GOH) otse sisemaale, Point 660 juurde (mandrijää servale). Algselt ehitati see Volkswageni poolt autode testimiseks külmades oludes. Nüüd on see peamine turismimarsruut jääkilbile pääsemiseks.
-
Polaarjoone tee (Arctic Circle Road) projekt: Juba aastaid on arutatud kruusatee (või ATV-raja) ehitamist Kangerlussuaqi ja Sisimiuti vahele (ca 170 km). Esimene etapp on valmimas, võimaldades maastikusõidukitel (mitte tavaautodel) kahe asula vahel liikuda. See on esimene samm linnade ühendamise suunas.
Turisti meelespea
-
Autorent on vaid linnaekskursiooniks: Kui rendite Nuukis auto, saate sellega sõita vaid linna piires ja paar kilomeetrit linna serva (nt lennujaama või suusakeskusesse). “Road trip” klassikalises mõttes on võimatu. Saate sõita Nuuki sees (keskus ↔ linnaosad ↔ lennujaam), aga Nuukist ei saa autoga teise linna/asulasse – sest Gröönimaal ei ole teid, mis ühendaksid omavahel linnu.
-
Planeerige aega: Kuna transport sõltub ilmast (lennukid ja laevad ei välju tormiga), jätke oma reisikavasse alati puhvripäevi.
-
Nautige teekonda: Lend või laevasõit Gröönimaal ei ole lihtsalt transport, vaid elamus omaette – vaated on sageli lummavamad kui sihtkoht ise.
- Transport lennujaamast Nooki – Lennujaam on linnast vaid mõne kilomeetri kaugusel: ametlikult ~2 km ning sõit ~10 min autoga.
Avafoto: Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed. Talvel sõidetakse Gröönimaal tihti mootorsaanide ja koerarakenditega (NordenBladet)