Ohmygossip.ee lugeja küsib: “Olen enda kohta palju valetanud, ei tea ise ka miks. Nüüd peetakse mind hoopis teiseks inimeseks kui tegelikult olen. Valetan ka igapäevaselt päris palju, see tuleb iseenesest. Ei tea mida edasi teha.”

Psühholoog vastab: Arvatavasti kuulud oma oskusliku valetamisega ca nelja protsendi väga heade sotsiaalsete oskustega inimeste hulka. Valetades viid teise inimese teadlikult eksitusse ning varjad oma eesmärke. Tundub, et tunned end pideva valetamise tõttu süüdlasena. Muide süütunne ongi üks valetamisega kaasnevatest emotsioonidest. Teised levinud tunded on võidurõõm ning hirm (vahele jääda). End süüdi tundes mõistad juba ise enda üle kohut.

Ülestunnistuse läbi süütunnet vähendades tõstaksid omakorda eneseaustust. Aga teatud põhjustel pole Sa siiski tõtt rääkinud. Seda takistab häbitunne teiste võimaliku halvustava reaktsiooni pärast. Võimalik, et naudid ka valetamisega kaasnevat võidurõõmu. Selle eelduseks on muidugi nende inimeste olemasolu, kellele seda näidata. Kui valetamine pidevalt õnnestub, võid tunda oma edu pärast uhkust ning üleolekut nende suhtes, kellele valetad. Võid nautida ka valetamisega seotud riskide võtmist.

Edasi võiks mõelda, mis on Su valede eesmärk. Antisotsiaalse vale puhul on eesmärgiks kellegi tahtlik kahjustamine. Iseka vale puhul on eesmärgiks millegi  ebameeldiva varjamine, enda kaitsmine teiste kulul. Enesekasu eesmärgil valetamisel püütakse hoiduda mingist karistusest või kellegi pahameelest, päästetakse end erinevatest raskustest ja ebameeldivustest. Leidub ka suhteliselt üllas valetamise eesmärk. Nimelt kui valetatakse kellegi teise aitamiseks või kaitsmiseks.

Nüüd, teades oma valede eesmärki, saad teadvustada erinevad enda poolt käiku lastavad valetamise variandid:

    Moonutamine – esitad valet informatsiooni tõena
    Vaikimine – varjad tõest informatsiooni, samas ei anna ka valeinfot
    Pooltõde
    Vastustest kõrvale hiilimine
    Tõe esitamine valena

Olles oma valetamise motiivides ja meetodites selgusele jõudnud, võid alustada enesemuutmisega. Võid muuta end järkjärgult selleks, kellena oled end esitlenud. Nii oleks tegemist isetäituva ennustusega. Samal ajal võid igapäevaselt üles märkida, mitu korda valetasid ning mis tüüpi valed need olid. Kui õhtuks küündib valede arv ebameeldivalt suureks, saad järgmisel päeval end teadlikult kontrollida. Lohutuseks võib öelda, et tavasuhtlemisel väänavad inimesed tõde kuni kuus korda tunnis ning üldiselt inimesed esitlevadki ennast paremana. Enda jaoks tuleb paika panna lihtsalt piir, mida ei tohi ületada.

Edu,
Maris