Möödunud aastal sai Eesti kohtutes lahenduse 35 alaealise vastast rasket seksuaalkuritegu. Kuigi traagilise Varvara juhtumi puhul on asi kohtuni jõudmisest veel kaugel, on hukkunud lapse juhtumist olnud kasu teiste noorte turvalisuse tagamisel. 31% Eesti elanikest tunneb end pärast pimeda saabumist kodukandis ebaturvaliselt ja turvatunne langes 2012. aastal eelkõige Ida-Virumaal. Siseminister Ken-Marti Vaher ütleb, et tema usub, et märtsis Narvas toime pandud üheksa-aastase Varvara Ivanova mõrv mängib selles languses oma rolli, vahendab Õhtuleht.

Siiski on traagilisest sündmusest tärganud ka midagi head. „Meie arvamus on, et tänu rohkemale kajastusele pärast seda juhtumit on selles Ida-Virumaa piirkonnas rohkem alaealiste turvalisusele tähelepanu pööratud,” sõnab riigi peaprokurör Norman Aas. „Naabrid ja õpetajad otsivad ohumärke rohkem ja teatavad kas lastekaitsele või politseile võimalikest väärkohtlemistest kiiremini ja rohkem kui varem. Kindlasti on ühiskonna üldine teadlikus selle traagilise sündmuse pinnalt tõusnud,” hindab Aas olukorda.

Justiitsminister Hanno Pevkur ohkab enne teemast rääkimist sügavalt. Mehe sõnul on laste vastu suunatud vägivalla puhul tegu peitkuritegevusega. „Siin ei aita ei politsei ega prokuratuuri ega kellegi teise töö, kui ühiskond laiemalt ei teadvusta: kui nähakse või teatakse laste vastu suunatud kuritegevusest siis tuleb sellest teavitada. Kui teave politseini ei jõua, pole asju võimalik ka menetleda,” räägib Pevkur.