Reklaam:



Doktor Andrei Sõritsa streigist: Oli juba ammu aeg vaadata Eesti meditsiinisüsteem üle!

“Oli juba ammu aeg vaadata Eesti meditsiinisüsteem üle. Streik on äärmus, kui kannatus saab otsa. Kui teisiti pole võimalik tähelepanu pöörata probleemile, siis see on ka viimane võimalus. Kui me elame kapitalistlikus ühiskonnas, siis n-ö turuseadused peavad kehtima ka meditsiini kohta. Kui viimase kümne aasta jooksul kõik hinnad turul on tõusnud, aga meditsiinipersonali palk ei ole muutunud, siis tekib ebaõigluse tunne,” räägib erakliiniku Elite kliinu doktor Andrei Sõritsa Ohmygossip.ee´le.

Andrei Sõritsa, kui palju lapsi on siiani sündinud kunstliku viljastamise tulemusena sel aastal tänu teile?
Igal aastal sünnib meie kunstliku viljastamise tulemusena umbes 100 last.

Kas mehi käib piisavalt spermadoonoriks ja kui palju spermadoonorile makstakse ühe korra eest?
Mida suurem on doonorite valik, seda kergem on patsientidel, kes vajavad doonorit, oma valiku tegemine, sest erinevad pered on huvitatud erinevatest doonorite parameetritest, ühele meeldib pikk blondiin roheliste silmadega, teisele aga lühikene brünett siniste silmadega. Mõnedele on tähtis, et veregrupp oleks sama mis lapse emal, teisele aga tähtis doonori rahvus. Seoses sellega meie üleskutse (alatest 2002. aastast) doonorite vajaduse kohta kunagi ei aegu. Ühe korra eest saab doonor hüvitist 52 eurot: http://www.fert-c.ee/elite/uudised.html#spermadoonoreid .

Elite kliinik vajab spermadoonoreid! Oodatakse 19- 38-aastaseid terveid mehi, kel on kindel soov ja tahtmine osutada omapoolset abi viljatutele paaridele ning kelle spermanäitajad on piisavalt head. Doonorikandidaadid läbivad kliiniku kulul põhjalikud spermatosoidide ja infektsioonide analüüsid ja täidavad teatud ankeedi. Doonorid saavad spermaloovutamise eest kompensatsiooni 52 EUR kahes järgus – loovutamise järgselt (13 EUR iga kord) ja peale loovutamisperioodi lõppu (39 EUR iga korra eest) – juhul kui ka siis läbiviidavad infektsioonide analüüsid on korras. Doonori isikuandmeid ei avalikustata – retsipiendid saavad näha vaid doonorite teatud füüsilisi ja kliinilisi näitajad (kaal, pikkus, silmade ja juuste värv, veregrupp, reesusfaktor), haridust ja rahvuslikku kuuluvust.

Doneerimise fakti kusagil haigusloos ei fikseerita – info ei välju kliinikust. Doneeritud spermatosoidid külmutatakse ja säilitatakse vedelas lämmastikus.


Kelle puhul doonorispermat kasutatakse?

Doonorispermat kasutatakse nende paaride puhul, kus on tegemist väga halva mehepoolse sperma kvaliteediga – kas väga madal või olematu spermatosoidide arv, väga halb spermatosoidide ehitus või väga halb spermatosoidide liikuvus, enamasti ent nende näitajate kombinatsioon.

Kuidas doonorispermat kasutatakse?
Doonorispermat kasutatakse enamasti nn. emakasisese insemineerimise protseduuris, mis tähendab, et peale spermatosoidide pesemist ja liikuva fraktsiooni rikastamist süstitakse spermatosoidide lahus peene plastkapillaari kaudu retsipientnaise emakasse ja seda viimase ovulatsioonipäeva vahetus läheduses. Enamasti eelneb ovulatsioonile ka nõrk stimulatsioon, et toetada munaraku arengut ja kasvu. Meetodi kohta saab lähemalt lugeda Viljatuse lehekülje meetodite alalõigust – IUI (intrauterine insemination). Doonoriks saamisest huvitatud meeskodanikud saavad lähemat informatsiooni telefonil 7409930 – Dr.P.Ott või bioloog A.Taimalu.

Mida arvate meditsiinitöötajate streigist ja kas te ka ise võtsite streigist osa?
Oli juba ammu aeg vaadata Eesti meditsiinisüsteem üle. Streik on äärmus, kui kannatus saab otsa. Kui teisiti pole võimalik tähelepanu pöörata probleemile, siis see on ka viimane võimalus. Kui me elame kapitalistlikus ühiskonnas, siis n-ö turuseadused peavad kehtima ka meditsiini kohta. Kui viimase kümne aasta jooksul kõik hinnad turul on tõusnud, aga meditsiinipersonali palk ei ole muutunud, siis tekib ebaõigluse tunne. Kui riigiasutustes makstakse palkadeks hiigelsummasid (näiteks Estonian Air’is või Eesti Energias), siis tekib taas ebaõigluse tunne. Kui me räägime solidaarsusest meditsiinis, siis ka Estonian Air’i juht võiks olla solidaarne näiteks Regionaalhaigla või Tartu Ülikooli Kliinikumi juhiga, sest riigi jaoks tähtsuse, vastutuse ega personali arvu osas nendel asutustel suurt vahet pole. Usun, et enamik Eesti arstidest toetavad arvamust, et on aeg muutusteks meditsiinis. Samas on suur vahe riikliku haigla ja erakliiniku streikimise võimaluste vahel. Ülikooli Kliinikum on ehitatud maksumaksja rahaga, ostetud meie rahaga aparatuur, kapid, voodid jne. Ülikooli Kliinikumil pole vajadust teenida neid investeeringuid tagasi, see on strateegiline objekt, riik pole teinud neid haiglaid kasumisaamise eesmärgil. Ja ka kui midagi juhtub, siis riik ei saa endale lubada lasta Ülikooli Kliinikumil minna pankrotti – see on ju sotsiaalne katastroof. Riik tuleb igal juhul appi, kas streigitakse kuu aega või pool aastat. Erakliinikus on erainvesteeringud, ei ole ehitatud ega aparatuuri ostetud maksumaksja raha eest. Ja on loogiline, et riik appi pankroti puhul ei tule. See on põhjus, miks enamik eraasutustest Eestis toetasid streiki, kuid endal nendel reaalset võimalust streikida polnud.

Kuidas jäite rahule Vabariigi Valitsuse lahendusega, et visiiditasu ja haiglas voodikoha tasu tõstetakse arstide palkade suurendamise tarvis?

Kuna ma pole poliitik ja ei tea kõike meditsiini finantseerimise võimaluste kohta, siis ei saa ühe konkreetse allika suhtes palju öelda. Teoreetiliselt pole ju vahet, kas inimene maksab meditsiiniteenuste eest visiiditasu, maksude, aktsiisi või elektrihinna tõusu näol. Igal juhul solidaarne meditsiin toimib maksumaksjate arvelt. Samas visiiditasu distsiplineerib inimesi rohkem, sest inimene on harjunud, et maksud on riigi omad ja nende ratsionaalse kasutamise pärast palju ei põeta. Teine asi on aga siis, kui pead oma taskust raha välja käima. Ilmselt tasuks kasutada meditsiini finantseerimise ja organiseerimise printsiipe, mis on teistes riikides andnud häid tulemusi, näiteks Skandinaavia riikides või Saksamaal.

Kuidas möödus teie suvi, mida põnevat meenutaksite ja kas puhkasite hästi?

Suvel töötasin, sest erasüsteemis on rohkem patsiente, kui riiklikes haiglates arstid puhkavad. Võtsin osa ka teaduslikest konverentsidest. Perega puhkasin nädal aega Türgis, oli meeldiv soe meri ja päike. Kõige põnevam oli muidugi kalastamisretk poegadega Alaskal. Püüdsime lõhet jõgedes ja merel ja saime näha esmakordselt elus “salmon SPA”, s.o koht, kuhu lõhe tuleb kudema. Sinna pole lihtne jõuda, sõitsime rasketes teeoludes kanjonides ja mööda jõge 3,5 tundi 8 km ühele poole ja sama palju tagasi, aga saime näha kohta, kus kalu on väga palju ja karud püüavad lõhet su kõrval.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?

Südamel on ikka hea tunne iga päev elus midagi huvitavat teha.



Reklaam:






Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service