NordenBladet – NATO tugevdab oluliselt Balti riikide kaitset, hoidmaks ära igasugust võimalust, et Venemaa sooviks Eestit, Lätit või Leedut vallutada, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. NATO tegevjuhi kommentaar järgnes peaminister Kaja Kallase artiklile, milles Eesti valitsusjuht tõdes, et alliansi praeguste kaitseplaanide kohaselt ei suudetaks ära hoida Eesti vallutamist Vene vägede poolt.
“Ma nõustun, et [Kallas] soovib rohkem NATO kohalolekut ja võin talle lubada. . . rohkem kohalolekut,” ütles Stoltenberg ajalehele The Financial Times (FT). “Meie peamine kohustus on hoida ära igasugune rünnak Eesti või mõne muu liitlase vastu,” lisas ta.
Teisipäeval algab Madridis NATO tippkohtumine, millel võetakse vastu uus strateegiline kontseptsioon, mis peaks ka ette nägema Balti riikide kaitse tugevdamise.
Ka Stoltenberg rõhutas FT-le, et tippkohtumisel võetakse vastu “suuri ja olulisi otsuseid, et veelgi suurendada oma kollektiivkaitset. . . kaitsta iga tolli NATO territooriumi, nagu oleme teinud 72 aastat”.
NATO liidrid peavad kokku leppima oma lahinguplaanide ümberkorraldamises, et pakkuda paremat kaitset alliansi idatiivale, loobudes senisest mudelist, mille kohaselt oleks Venemaa suutnud Balti riigid vallutada, kuna Vene rünnaku tõrjumiseks pole kohapeal piisavalt vägesid. Alles pärast sissetungi oleks käivitunud NATO tegevus, mille siht oleks Balti riikide territoorium tagasi vallutada.
Kaja Kallas kritiseeris kolmapäeval FT-s ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks ning märkis, et alliansi senise Baltikumi kaitseplaani kohaselt võiksid Balti riigid jääda Venemaa okupatsiooni alla 180 päevaks, mis tähendaks, et Eesti riik häviks Venemaa rünnaku korral täielikult.
Avafoto: NATO peasekretär Jens Stoltenberg (NordenBladet)