NordenBladet – Lennureisijate arv on taastunud koroonakriisi eelse taseme lähedale. Tallinna lennujaam hindab, et maikuu seisuga jõuab reisijate arv vähemalt 85 protsendini kriisieelsest tasemest. Lennupiletite hinnad hakkavad aga lähitulevikus ilmselt kerkima, vahendab Aktuaalne kaamera.

Aprillis läbis Tallinna lennujaama ligi 217 000 reisijat, mida oli võrreldes eelmise aasta aprilliga ligi viis korda rohkem. Kriisieelse mahuga võrreldes jõudis reisijate arv 81 protsendi tasemele.

“Kui vaadata maikuud, siis tundub, et maikuus me veel ületame aprilli 85 kuni 88 protsendi juurde. Aga tõesti, reisijad on tulnud tagasi Tallinna Lennujaama ja soovitakse reisida,” ütles lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike.

Suvises lennuplaanis on rekordiliselt lende 50 sihtkohta, neist 36 regulaarliinidel, ülejäänud on tellimuslendude seeriad.

“Lennufirmad on aktiivsed ja sihtkohti on täna sama palju kui aastal 2019. Küll natuke erinevad, aga siiski väga palju, nii et võimalusi on palju,” sõnas Tuvike.

Lennufirmad pingutavad, et kriisijärgselt sihtkohtadega taas turgu hõivata. Seetõttu on Tuvikese sõnul piletid veel soodsad.

Koroonakriisi lõppemise tõttu on suurenenud huvi ka turisimireiside vastu.

“Kõige rekordilisemad aastad olid 2018 – 2019. Vaevalt, et see aasta tuleb sama hea, aga loodame, et vähemalt 70-80 protsenti nendest aastatest me küll teeme,” rääkis TEZ Touri tegevjuht Svetlana Vertjanova.

Ukraina sõda võib mõjutada reisi kestvust. Kui Kreekasse ja Türki saab lennata samal marsruudil, siis Gruusiasse tuleb lennata ringiga.

Praegused soodsad hinnad hakkavad aga kerkima, kõige enam mõjutab piletihinda kütusetasu.

“Me võime vaadata kas Bulgaaria või Kreeta näol, et kui varem saaks reisi isegi alla 300 euroga, siis nüüd on hinnad ikkagi kõrgemad – 450 on see hind nüüd,” ütles Vertjanova.

Kui Eesti elanikud tahavad reisida, siis mujalt tulijad peavad sõja tõttu Balti riike sihtkohana ebaturvaliseks.

“Euroopa tasandil on Eesti n-ö punaseks märgitud, et tegemist on ohutsooniga ja see on mõnes mõttes arusaadav. /…/ Siseturismiettevõtted küll märkavad seda, et siia reisitakse vähem,” ütles Vertjanova.

“Me ise ka natuke esimeses kvartalis tunnetasime, et väljaminevaid reise on natuke rohkem – 57 protsenti on väljaminevad. Ülejäänud on sissetulevad. Samas, ega see nüüd 2019. aasta tasemega väga palju suurem ei ole,” rääkis Tuvike.

Avafoto: NordenBladet